% – protsent
Protsent on üks sajandik tervikust,
tavaliselt mingist arvust.
Kui üks tervik jagada 100-ks ühesuuruseks osaks,
siis üks selline osa ongi 1 protsent.
See joonlaud on 1 meetri pikkune.
See on jagatud väiksemateks võrdseteks osadeks.
1 meetri pikkusele joonlauale mahub 100 sentimeetrit.
1 sentimeeter on 1 sajandik ehk 1 protsent ühest meetrist.
Protsenti märgitakse sellise märgiga: %
Üks tervik on täpselt 100%,
mitte rohkem ega vähem.
1 protsendi leidmiseks:
tervik jagatakse 100-ga.
1% = X : 100
Näide:
1 protsent 100-st eurost on 1 euro.
100 : 100 = 1
1% = 1
1 protsent 200-st eurost on 2 eurot.
200 : 100 = 2
1% = 2
Teiste protsentide leidmiseks:
1) tervik jagatakse 100-ga
2) saadud arv korrutatakse protsendi numbriga
Näide:
3 protsenti 100-st eurost on 3 eurot.
1) 100 : 100 = 1
2) 3 x 1 = 3
3% = 3
3 protsenti 200-st eurost on 6 eurot.
1) 200 : 100 = 2
2) 3 x 2 = 6
3% = 6
5 protsenti 200-st eurost on 10 eurot
1) 200 : 100 = 2
2) 5 x 2 = 10
5% = 10
15 protsenti 300-st eurost on 45 eurot.
1) 300 : 100 = 3
2) 3 x 15 = 45
5% = 45
Mida suurem on tervik,
seda suurem on 1 osa sellest.
Näide:
1 protsent 100-st on 1
100 : 100 = 1
1% = 1
1 protsent 1000-st (tuhandest) on 10
1000 : 100 = 10
1% = 10
1 protsent 100 000-st (sajast tuhandest) on 1000 (tuhat)
100 000 : 100 = 1000
1% = 1000
Kuidas mõista protsente teksti sees?
„Pensionid tõusevad tänavu 8% võrra.“
See tähendab:
Pensionid tõusevad kõigil,
aga summad on erinevad.
Mida suurem on pension praegu,
seda rohkem pension tõuseb.
Näide 1:
Mari pension oli eelmisel aastal 300 eurot kuus.
1) 300 : 100 = 3
1 protsent 300-st eurost on 3 eurot.
2) 8 x 3 = 24
8 protsenti 300-st eurost on 24 eurot.
8% = 24
See tähendab: Mari pension tõuseb 24 euro võrra.
300 + 24 = 324
Mari hakkab saama pensioni 324 eurot kuus.
Näide 2:
Jüri pension oli eelmisel aastal 550 eurot kuus.
1) 550 : 100 = 5,5
1 protsent 300-st eurost on 3 eurot.
2) 8 x 5,5 = 44
8 protsenti 550-st eurost on 44 eurot.
8% = 44
See tähendab: Jüri pension tõuseb 44 euro võrra.
Jüri hakkab saama pensioni 594 eurot kuus.
Teised viisid, kuidas tervikut jagada
Tervik jagatakse 10-ks võrdseks osaks:
1 sentimeeter on 10 millimeetrit (1 cm = 10 mm)
10% on üks kümnendik (10% = 1/10)
Tervik jagatakse 12-ks võrdseks osaks:
Kella numbrilaual on 12 numbrit.
Aastas on 12 kuud.
Tervik jagatakse 4-ks võrdseks osaks:
Meil on 4 aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv.
Meil on 4 tähtsamat ilmakaart: põhi, lõuna, ida ja lääs.
25% on üks neljandik ehk veerand. (1/4)
50% on kaks neljandikku ehk üks kahendik ehk pool tervikust. (1/2)
75% on kolm neljandikku ehk kolmveerand. (3/4)
Samamoodi on jaotatud kella numbrilaud:
12-3 – esimene veerand
3-6 – teine veerand
6-9 – kolmas veerand
9-12 – neljas veerand
Kui suur osuti on numbril 3 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on veerand viis.
Kui suur osuti on numbril 6 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on pool viis.
Kui suur osuti on numbril 9 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on kolmveerand viis.
Mis on kvartal?
Kvartal on üks veerand aastast.
Ametlikult jagatakse aasta 4-ks osaks kuude järgi:
- kvartal – 1. jaanuarist 31. märtsini
- kvartal – 1. aprillist 30. juunini
- kvartal – 1. juulist 30. septembrini
- kvartal – 1. oktoobrist 31. detsembrini
Näide:
2022. aasta 3. kvartalis maksti toetusi 10,8 miljonit euro eest.
See tähendab:
Kolme kuu jooksul – juulis, augustis ja septembris –
maksti toetusi 10,8 miljonit euro eest.