Vaimupuu ei kandideeri riigikogu valimistel, aga Vaimupuu poolt saab hääletada iga päev! 😉
Meie ei usu lennukaid valimislubadusi ega kauneid numbreid statistikas.
Meie hindame tegusid ja vaatame maailma läbi erivajadustega inimeste huvide prisma.
Meie seisame selle eest, et inimestel säiliks väärikus, sõltumata nende abi- või erivajadusest.
Vaimupuu toimetus esitas 7 suuremale erakonnale 4 küsimust:
1. Kuidas kavatseb teie erakond parandada tulevikus Eesti erivajadusega inimeste elu?
2. Mida arvate puudetoetuse suurusest – sõltuvalt puude raskusastmest 28,64 – 53,70 eurot kuus? Kas ja kuidas kavatsete seda tõsta?
3. Mida teate ligipääsetavuse nõuetest ja missuguseid neist kõige olulisemaks peate?
4. Mis on teie erakonna arvates Eesti Vabariigi eesmärk ja kuidas kavatsete seda saavutada?
Palusime vastata kõikidel võimalikult selgelt ja lühidalt. Lootsime, et kõik erakonnad vastavad meie küsimustele, sest siis on näha, kui palju peavad nad lugu oma riigi erivajadusega inimestest ning me saaksime teha kõikidest vastustest asjaliku kokkuvõtte.
Vastused saatsid meile:
- Eesti 200
- Sotsiaaldemokraadid
- Eestimaa Rohelised
Vastamata jätsid:
- EKRE
- Reformierakond
- Keskerakond
- Parempoolsed
Erakondade vastuseid muutmata kujul vaata siit.
MIKS JUST NEED KÜSIMUSED?
Eesti erivajadusega inimeste elu ei ole läinud viimasel ajal paremaks. Just nemad jäävad esimesena jalgu inflatsioonile ja rahavoogude suunamuutustele, nii juhtus ka seekord.
Ootasime erakondadelt konkreetseid lahendusi, kuidas kavatsetakse aina süvenevat lõhet vähendada.
Rõõm oli näha, et kõik 3 vastanud erakonda saavad aru ligipääsetavuse nõuetest – kõik nimetasid neid ka lubadustes parandada Eesti erivajadusega inimeste elu.
Kui aga arvestada, et ligipääsetavus on meie kõigi kohustus, näiteks kõik ametiasutused (ja ka nende veebilehed) peavad olema ligipääsetavad juba järgmise aasta suveks, siis jääb kummaliselt silma,
et need kohustused on kirjutatud valimislubadusteks. Lihtne on lubada asju, mis nagunii ära tuleb teha, ja siis pärast iseennast selle eest kiita.
Natuke hirmutav on lugeda Eesti 200 lubadust „Meiega on kõik võimalik!“ – Kes meist oleks võinud
5 aastat tagasi arvata, et koroonapandeemia või Ukraina sõda võiksid üleüldse võimalikud olla?
Niisiis tuleks olla ettevaatlik, kui lubatakse, et kõik on võimalik: see lubadus saab ju täidetud ka siis, kui kõik on halvasti.
Puudetoetus on see toetus, mis jääb inimesele alles ka siis, kui ta on nii tubli, et oma erivajadusest hoolimata on võimeline teenima üle 2000 euro kuus (teised toetused hakkavad kahanema alates 1400-eurosest brutopalgast). Maksimaalse summa (53.70 eurot kuus ehk 1.70 päevas) saavad sügava puudega inimesed. Keskmine liikumispuudega inimene, keda tänaval kohtate, saab puudetoetust 28-35 eurot kuus (0.90-1.12 eurot päevas). Vanaduspensionile toob puudetoetus lisa 12.79-40.91 eurot. – See on siis summa, mis peaks kompenseerima puude, aitama olla teistega võrdne.
Vaimupuu seisukoht on, et demokraatliku kapitalismi tingimustes ei tohi võtta inimeselt õigust raha teenida. Erivajadusega inimeste töövõime ei ole iga päev sama, neil peab olema võimalik „mustadeks päevadeks“ koguda, eriti inflatsiooni tingimustes. (See käis toetuste vähendamise kohta, mis igal tublil erivajadusega inimesel võtab maha motivatsiooni kõrgemat palka teenida ning ergutab tööandjaid ümbrikupalka maksma. Seda enam, et need toetused on nii väikesed, et ei aita oluliselt elukvaliteeti tõsta.)
Igakuine puudetoetus, mis ametlikult peaks kompenseerima erivajaduse, ei tohiks olla väiksem kui ½ miinimumpalgast – praegu võiks see olla järelikult 362.50 eurot kuus. Ilmselt tõuseks puudetoetus kohe, kui ametnikud oleksid kohustatud enne otsuste tegemist läbima „kogemuspäeva“ – näiteks hakkama saama ratastoolis, ilma et omal jalal tualettigi pääseks.
Selles mõttes tegid kõige rohkem rõõmu Rohelised, kes lubasid tõsta puudetoetuse vähemalt kahekordseks, kuna nii väike summa on narrimine. Vägagi tervitatav oleks ka nende poolt pakutud
32-tunnine töönädal erivajadusega inimestele. Roheliste erakonna programmis on ka töövõimereformi puuduste ülevaatamine, võrdse kohtlemise seaduse muutmine, tööandjate harimine puudega inimeste tööle võtmisel ja veel üsna mitu olulist tähelepanekut, millest nähtub, et Rohelised on teemaga kursis. (Rohelised kirjutasidki meile kõige pikemalt, avaldame vaid nende otsesed vastused, mitte väljavõtteid nende programmist.)
Vaimupuu ei pea õigeks puudetoetuse asendamist personaalsete teenustega, nagu soovitasid Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, kuna sõltuvalt iga omavalitsuse võimalustest ja võimekusest ning seal töötavate spetsialistide meelsusest, huvist ja väljaõppest võib teenuste kvaliteet olla väga erinev. Viimaste kuude jooksul on meediasse jõudnud mitmeid lugusid, kus kohalik sotsiaaltöötaja ei arvesta mitte sugugi erivajadusega inimese arvamuse või õigustega – paberil aga on kõik kaunis.
Sotsiaaldemokraatide vastustest jäid heas mõttes meelde inimõiguste küsimus, samuti laste huviringide toetamine. Eesti 200 rääkis mängu- ja spordiväljakute ligipääsetavusest ja erinevate võimalustega atraktsioonidest.
Kõik kolm erakonda pidasid vajalikuks panustada erivajadusega inimeste haridusse.
Vaimupuu seisukoht: erivajadusega inimene peab saama ise otsustada, missugune abi on eriliselt oluline just tema erivajadusele – teinekord võib anda tass head kohvi ja tükk maitsvat kooki mõnes peenes kohvikus palju positiivsema laengu kui järjekordne nõustamine võhivõõra inimese poolt. (Näide on küll äärmuslik, ent täitsa eluline.)
Teenustele lisaks võiks riik kompenseerida abivahendite rendi 100%. Võrdluseks: abivahendite rendi hind on kasvanud viimase 10 aasta jooksul, sõltuvalt abivahendist, umbes 2-7 korda.
Riik kompenseerib sellest suurema osa, ent allesjäänule lisandub käibemaks 9%, mille maksab kinni abivahendi vajaja. Aastas maksab keskmise tugiraami rent umbes 39 eurot (3,25 eurot kuus) ja keskmise ratastooli rent umbes 43 eurot (3,5 eurot kuus). On olnud kuulda pahameelt: see pole ju nii suur summa?! – Aga seda enam, kui see summa pole suur, võiks selle tasuda riik, mitte erivajadusega inimene. Milleks mingeid pisikesi arveid edasi-tagasi saata ja ülekannete eest (välis)panku nuumata?
Siinkohal tundus probleemi kõige paremini mõistvat Eesti 200, ent nende lubadus luua „ühtne abivajaduse hindamise süsteem ja sealt lähtuvad miinimumtasemel lahendused“, mille „riigiülene kättesaadavus garanteeritakse läbi personaalse lahenduse“, on liiga üldine, et mingit seisukohta võtta saaks – senised kogemused on näidanud, et igasugu uued reformid hakkavad vaikselt toimima alles siis, kui kõik ametnikud on oma uutest tööülesannetest aru saanud. See aga võtab aega ning, nagu eelpool mainitud, ei pruugi sotsiaaltöötaja isiklik võimekus ja empaatia tema tööülesannetele vastata.
Eesti Vabariigi eesmärk oli muidugi trikiga küsimus: seda, mis Põhiseaduses kirjas, teame kõik – ja kui ei tea, saame lugeda (vaata pohiseadus.ee). Paraku aga ei lähe kaugeltki mitte kõik otsused,
mida meie valitsus viimaste aastate jooksul teinud, Põhiseadusega kokku.
Oleksime tahtnud teada, kuidas saab globalistlike väärtushinnangutega säilitada rahvusriiki, kuidas lõpetada välispankade kasumite teenimine Eesti inimeste arvelt või kuidas vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmise asemel teha nii, et vaimne tervis ei kannatakski. (Rohelised olid ainsad, kes rääkisid ennetusest.) Ootasime kirjeldusi ja kujutluspilte, missugune võiks tuleviku-Eesti välja näha.
Ilusad sõnad võivad teinekord tähendada erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnikord, kui hakkad sõnade taga mõtet otsima, seda väga ei leiagi. Kuna Vaimupuu meelsus on kriitiline, ei hakanudki me vastuseid lihtsasse keelde panema.
Vaimupuu soovitab kõigil, kes veel valimas pole käinud, valida südamega. See tähendab, et kui on tunne, et just see inimene on õige, siis tuleb ta valida! Kui sellist tunnet ei ole, tuleb valida keegi teine. Soovitusi võiks küsida nendelt sõpradelt ja sugulastelt, kes on igapäevaselt targad ja õiglased, mitte neilt, kes valimiste eel kõige värvikamalt räägivad.
Kõikidele poliitikutele, kes valimiste järel Riigikokku saavad, soovib Vaimupuu otsuste tegemisel külma pead ja kuuma südant, et Eesti inimesed, ka kõige väetimad, saaksid olla uhked ja õnnelikud, et on Eesti riigi kodanikud.
Vaata ka: lihtsas keeles info 2023. aasta Riigikogu valimistel hääletamise kohta. Lihtsas keeles tekst on loodud koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Vaimupuu ja Rapla Hooldekeskuse Vahtra Tugikeskusega.
