Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puudega inimese iseseisva toimetuleku toetamiseks, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste tagamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks on riigi poolt ette nähtud mitmed toetused ja soodustused. Toetusi ja teenuseid pakuvad nii Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa kui ka kohalikud omavalitsused. Mitmed teenusepakkujad teevad puudega inimestele soodustusi (nt ühistransport, kultuuriüritused jm). Selleks, et võimaldada puudega inimesele vajalikke teenuseid, toetusi ja soodustusi, tuleb taotleda puude tuvastamine ning selle raskusastme hindamine. Puuet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet.
Oluline on teada, et:
- Tervisekahjustus üksi ei ole veel puue, seetõttu ei ole ravivajadus puude tuvastamise aluseks. Puue on pikaajaline väljakujunenud ning sageli pöördumatu seisund.
- Puue võib olla ajas muutuv, kuna inimese seisukord, toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt seisundi progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel).
- Seetõttu korduvhinnatakse teatud ajaperioodi tagant (kuni 5 a.) puude raskust. Ei hinnata seda, “kas jalg kasvab alla”, hinnatakse seda, kas puudega inimese toimetulek on muutunud või kas kõrvalabivajadus on suurenenud või vähenenud.
- Tööealisel inimesel on koos puude raskusastme tuvastamisega soovi korral võimalik taotleda ka töövõime hindamist täites selleks ühistaotluse. Töövõime hindamise ning sellega seotud teenuste pakkumisega tegeleb Töötukassa ning töövõime hindamine annab võimaluse saada töötukassa poolt pakutavaid tööturuteenuseid ja toetusi.
Tulenevalt inimese vanusest eristatakse puude määratlemisel kahte gruppi:
- Tööealised puudega inimesed.
- Lapsed ja vanaduspensioni ealised puude inimesed.
Tööealise puudega inimese määratluse kohaselt on puue inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnas osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud. Igapäevatoimingute ja osaluse all peetakse silmas näiteks suhtlemisvõimet, liikuvust, aga ka enesehoolduse, koduste toimingute, töötamise, õppimise võimekust jm. Tööealiseks loetakse inimest vanuses 16-64 eluaastat.
Tööealise inimese puude raskusastmeid on kolm:
- Keskmine puue on inimesel, kelle igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
- Raske puue on inimesel, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
- Sügav puue on inimesel, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.
Lapse ja vanaduspensionäri puude määratluse kohaselt on puue inimesel, kellel on kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus võrreldes eakaaslastega suurem.
Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
Lapse ja vanaduspensionäri puude kolm raskusastet:
- Keskmine puue on inimesel, kes vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
- Raske puue on inimesel, kes vajab regulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.
- Sügav puue on inimesel, kes vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.
Loe lisa Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt: