Vaimupuul oli õnn saada Aktiivsete Kodanike Fondist rahastust oma projektile, mida oleme ammu teha tahtnud – tõlkida lihtsasse keelde olulisemad tekstid, seadused ja määrused, mis puudutavad kõiki inimesi ning eriti erivajadusega inimesi. Meie koostööpartneriteks on 6 erivajadusega inimeste organisatsiooni üle Eesti, kes aitavad testida, kas Vaimupuu tõlge on sihtgrupile arusaadav. Tekstide algmaterjali saame Sotsiaalkindlustusametilt. Projekt kestab 2023. aasta märtsini.

Avatud Eesti Fond (AEF) on juba 1990. aastast tegutsev heategevuslik sihtasutus, mis toetab Eesti arengut erinevate projektide kaudu.

Aktiivsete Kodanike Fond on üks Avatud Eesti Fondi programme, millega soovitakse tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning suurendada haavatavate rühmade mõjujõudu. Haavatavate rühmade all mõistetakse ka erivajadusega inimesi.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam oli lahkelt nõus rääkima Vaimupuu lugejaile nii endast kui fondist.

Kuidas sattusite Avatud Eesti Fondi juhtima?

Avatud Eesti Fondi jõudmine oli minu elu suur juhus. Õppisin Budapestis Eötvös Lorándi nimelises Ülikoolis, mille lõpetasin ungari filoloogia ja soome-ugri keelte erialal. Ungari päritolu George Soros, kes tahtis hakata aitama Ida-Euroopas inimeste omaalgatust ja ettevõtmisi, et oluliselt mahajäänud riigid jõuaksid järele Läänele, sai ühelt mu õppejõult minu kontaktid. Ühel hetkel rääkisime telefonis ning kuna meie mõlema soov oli asuda Eesti kodanikuühiskonda arendama ja maailmale avatuks muutma, siis saigi minust juba 1990. aastal Avatud Eesti Fondi juhataja.

Olen olnud ühes ametis väga pikalt, kuid töö on pakkunud alati põnevust, sest nende aastakümnete jooksul on meie riik väga palju muutunud. Igal ajal on üles kerkinud hoopis uued väljakutsed – kui alguses oli fookuses meie riigi ülesehitamine üldse, siis nüüdsed probleemid on rohkem seotud demokraatia, kodanikuühiskonna tugevdamise ja hea valitsemisega laiemalt. Ilmselt on mul olemas ka sisemine uudishimu ja vajadus teha asju, mis aitavad ühel või teisel moel maailma parandada ja muuta.

Millega te tööst vabal ajal tegelete? Kuidas hoiate tasakaalu töö ja isikliku elu vahel?

Minu peres on abikaasa ja juba täiskasvanud poeg. Abikaasaga oleme soojas ja sõbralikus õhkkonnas olnud koos juba 40 aastat. Töö ja isikliku elu vahel tasakaalu hoidmine on keeruline ülesanne, seda eriti ajal, mil internet on kõikjal ning töised e-mailid saavad su kätte ka öösiti ja nädalavahetuseti. Viimastel aastatel on parimaks töö- ja puhkeaja tasakaalustajaks kujunenud balletitunnid ja teater.
Tänu kunagisele tõsisele tegelemisele iluvõimlemisega olen täna suur balletifänn nii vaataja kui tantsijana. Leidsin taas balleti enda jaoks mõned aastad tagasi. Meie trupil on olnud võimalusi ka esineda ning see pakub alati meeldivat pinget ja kokkuvõtmist.

Kui palju on seotud Avatud Eesti Fond ja hõimuliikumine?

Paljudes kohtades maailmas, on väikerahvad ja keeled hapras olukorras, seetõttu vajab traditsiooniline kultuur tugevaid hoidjaid. Osades riikides toimub ka teadlik ja süstemaatiline hõimukultuuri ja väikekeelte väljasuretamine. Kahjuks pole ka tänase Ungari autoritaarne juht Viktor Orbán sisuliselt huvitatud soome-ugri keelesugulusest ja selle esiletõstmisest. Ka Venemaal on väiksed soome-ugri rahvad tugeva surve all. Kuna Avatud Eesti Fond on alati seisnud nõrgemate ja haavatavate sihtgruppide eest, siis sellisel kujul on seos hõimuliikumisega täiesti olemas.

Milline on teie meelest puuetega inimeste olukord Eestis?

Puuetega inimeste olukord Eestis on aastakümnete jooksul kindlasti paranenud, aga arenguruumi on palju. Mis puudutab füüsilist ligipääsetavust, siis halb on olukord eriti suurematest linnadest väljas,
kus paljud asutused on endiselt veel nõukogudeaegsetes ruumides tegutsemas. Ühistransport, samuti eriti väljaspool linnu, ei kannata samuti kriitikat. Samas rõõmustavad mitmed erivajadustega inimestele suunatud ja ka nende endi veetud kodanikuühendused ja sotsiaalsed ettevõtted – näiteks Helpific,
aga muidugi ka Vaimupuu. Lisaks on huvikaitseorganisatsioonid muutunud tugevamaks ja võimekamaks. Kõige suurem heameel oleks selle üle, kui üleüldine suhtumine erivajadustega inimestesse muutuks järjest kaasavamaks ja positiivsemaks. Selle juured on kindlasti hariduses ja ka kogukonnatöös.

Aktiivsete Kodanike Fond on rahvusvaheline fond.
Programmi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra 15-s Euroopa Liidu riigis.
Miks just need kolm riiki?

Norra, Island ja Liechtenstein ei kuulu Euroopa Liitu, küll aga Euroopa majanduspiirkonda. Riigid on avaldanud soovi ja ühtlasi võtnud endale kohustuse toetada erinevaid Euroopa Liidu riike ja aidata nende ühiskondi tugevamaks muuta. Juhtpartnerile Norrale on väga olulised väärtused demokraatia, võrdsed võimalused, kodanike aktiivsus ehk soov ja oskus kaasa rääkida ühiskonnale olulistes asjades. Väga tähtis on neile riikidele aidata neid inimesi, kes on ühiskonnas nõrgemal positsioonil
kui teised, nagu näiteks ka erivajadusega inimesi. Lisaks Eestile viiakse Aktiivsete Kodanike Fondi ellu ka Lätis-Leedus ning kokku 15 Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis.

Kui paljud projektid Aktiivsete Kodanike Fondis või Avatud Eesti Fondis on seotud puuetega inimestega?

Puuetega inimestele suunatult on meil käimas praegu mitu projekti erinevatelt eestvedajatelt: EVPITi ligipääsetavuse parandamine lihtsa keele abil; Eriline Maailm, MTÜ Valguskiir (projektide kokkuvõtted leiab siit, I-III taotlusvoor https://acf.ee/toetatud-projektid), Eesti Neurofibromatoosi Ühing, Eesti Pimedate Liit. Võimekuse tõstmiseks on saanud toetust ka erinevad ühendused
https://acf.ee/toetatud-projektid/iv-taotlusvoorus-toetust-saanud-projektid.
Lisaks oleme toetanud ka mitmeid erinevaid vaimse tervise teemadega seotud projekte ja ühendusi.

Projektide taotlemine ja täitmine nõuab palju bürokraatiat ja oskust mõista spetsiifilist sõnavara. Paljud mittetulundusühingud ei hakka üldse taotlusi esitama, kuna kahtlevad (õigustatult) oma oskustes pabereid täita. Nii aga võib jääda mõni hea idee ellu viimata lihtsalt „kirjaoskamatuse“ pärast.

(Probleem on olnud aastaid valdav ja mitte ainult AEF projektide puhul; küsimus on tingitud ligipääsetavuse nõuetest, mille üks osa on selge sõnum ja lihtne keel avalikus ruumis.)

Projektikeel on tõesti paras pähkel ja julgen väita, et see on nii paljude oskuskeelte ja -sõnavaraga. Näiteks ka juriidilise ja meditsiinilise keelega, millest tavakodanikul on väga keeruline aru saada ja mis ometi sageli puudutab elu väga otseselt. Samas võib siiski öelda ka nii, et kui mõni projekt ei saa toetust, siis tavaliselt ei ole see tingitud keelest, vaid sellest, et pole piisavalt hea või teostatav tegevuskava. Eesti ühenduste võimekus on aja jooksul tublisti paranenud ja taotluste tase tõusnud. Meilt võib alati nõu küsida, kui midagi jääb arusaamatuks – selleks olemegi olemas.

On kurdetud ka, et projektid kestavad väga lühikest aega.

Aktiivsete Kodanike Fondi projektid kestavad 12 kuni 24 kuud ehk 1 kuni 2 aastat. Värskelt läks käima konkurss vabaühenduste tegevustoetustele, mida toetab Norra ja mis on esmakordne võimalus Eesti ühendustele, sest keegi teine sellist võimalust ei paku. Suunatud on see just neile ühendustele,
kes on juba piisavalt kaua tegutsenud ja piisavalt tugevad, kellel on oma mõju ühiskonnas ka juba olemas ning visioon, kuidas seda suurendada.

Kuidas saaksid puuetega inimeste ühendused oma mõju suurendada?

Kindlasti on oluline leida endale häid kõneisikuid ning kaasata eksperte-vabatahtlikke ka mujalt valdkondadest, sest ka hea kommunikatsioon on osa oma huvide kaitsmisest.
Väga paljud Eesti organisatsioonid, ettevõtted ja eraisikud oskavad juba mõelda oma tegevusele vabatahtliku töö vallas (näiteks annetades oma teadmisi ja aega) ning neid võiks samuti kaasata oma pikaajaliste eesmärkide seadmisse, suurema mõjukuse ja asjatundmise saavutamiseks.
Tuleb ise julgus kokku võtta ja nõu küsima minna.

Kuidas ja missugusest allikast võiks riik rahastada oma sotsiaalse suunitlusega mittetulundusühinguid? Kas mõnel AEF partnerriigil on kogemusi, mida saaks Eestis rakendada?

Meie riigil võiks olla rohkem huvi ja tahtmist töötada süvendatumalt koos süvendatumalt koos sotsiaalse suunitlusega vabaühendustega, andes neile üle rohkem teenuste osutamise võimalusi ja kohustusi ning sellega kaasnevat rahastust. Mujal maailmas kutsutakse seda PPP-ks (public private partnership) ehk siis avaliku ja erasektori partnerluseks.

Vaata lähemalt:

Avatud Eesti Fond www.oef.org.ee
Aktiivsete kodanike Fond www.acf.ee