See lugu ilmus EPIKoja ajakirja Sinuga detsembrinumbris.
Lihtne keel – inglise keeles „easy-to-read“ – on keelekasutus, mille reeglid on välja töötanud Inclusion Europe, üleeuroopaline intellektipuudega inimeste organisatsioonide ühendus.
Sisuliselt tähendab lihtsas keeles tekst informatsiooni, mis on arusaadav kõigile.
Infost arusaamine on üks neljast ligipääsetavuse liigist, mis on välja toodud ka Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioonis (artikkel 9, Juurdepääsetavus; meetmed d ja f).
Lisaks hariduslike erivajadusega ja lugemisraskustega inimestele on lihtne keel vajalik välismaalastele, kes alles õpivad keelt ja vajavad lihtsamaid tekste, ning ka nii-öelda täiesti tavalistele inimestele, kes saavad sedasi info kätte kiiremini ja lihtsamalt.

Tänapäeva infokülluses on mõistetud, et oma sõnumi kohale viimiseks ei piisa sõnumi avalikustamisest – see peab olema ka eristuv ja võimalikult lihtsalt mõistetav.
Lihtsa keele olemust ja olulisust selgitavad Kerttu Rakke ja Janek Muru MTÜst Vaimupuu.

Mis teeb lihtsa keele eriliseks?

Juba aastaid on kasutusel termin „selge sõnum“, mille põhimõtted on sarnased lihtsa keele reeglitega ja mida kasutatakse meedias, samuti reklaamide ja (valimis)kampaaniate loomisel: sõnumi tugev sisu, lühidus ja arusaadavus, ent sõnumi vorm peab olema lisaks ka nutikas, naljakas või teravmeelne.

Lihtsa keele puhul ei ole mõtet pingutada värvikate võrdluste või kunstipäraste mitmetimõistetavustega – need võivad tekitada lugejas hoopistükkis segadust.
Samuti tuleb arvestada, et otsene sihtgrupp on täiskasvanud inimesed, mitte lapsed.
Igasugune infantiilsus ja alavääristamine (ka niinimetatud heatahtlik täditsemine) peaksid sõnumist välja jääma.

Kui teksti valdkond puudutab vaid väikest osa sihtgrupist, ei ole mõtet tervet teksti lihtsasse keelde toimetada. Sel juhul on mõistlik lisada tekstile lihtsas keeles kokkuvõte, mis annab aimu teksti sisust ja olemusest. Tavainimese jaoks on see kui huviärataja, teisisõnu õrriti, mille järgi saab otsustada, kas teksti sisu on huvitav ja vajalik või kas teema väärib põhjalikumat süvenemist.

Reeglite järgi lihtsasse keelde pandud tekst varustatakse lihtsa keele logoga.
Selle logo kasutamine on mitmes mõttes hea: see on märk, et siinne info on lihtne ja arusaadav, inimesed oskavad logo nähes kiiret infot leida. Sõnumi edastaja jaoks on see hea võimalus paigutada kõige olulisem info just lihtsas keeles kokkuvõttesse ning olla kindel, et see jõuabki võimalikult paljude inimesteni.

Lihtsas keeles väljenduda on keeruline

Lihtne keel on kollektiivne looming. Mitte ükski kõrgharitud inimene ei saa üksinda toimetada tekste lihtsasse keelde: tema enda igapäevane sõnavara ei ole piisavalt lihtne, ta ei pruugi tajuda sõnade ja väljendite keerulisust, samas võib pidada selgitamist väärivaks termineid,
mida tunnevad erivajadusega inimesed hästi, kuna neid kasutatakse nende igapäevaelus pidevalt. Inclusion Europe’i lihtsa keele logo kasutamise reeglites (vt https://vaimupuu.ee/euroopa-lihtsa-keele-logo-kasutamine/) on loetletud põhitõed,
millest teksti toimetamisel mööda vaadata ei tohi: võimalikult vähe lühendeid, võõr- ja liitsõnu, keerulisemate väljendite puhul sõnaseletus, iga uus mõte uuelt realt, arvud kirjutada numbritena välja jne.
Kõige olulisem reegel on tekstide testimine kerge intellektipuudega inimeste seas.
See tähendab, et ilma spetsiaalse testimiseta ei tohi tekstile lihtsa keele logo lisada, ükskõik,
kui selge ja arusaadav tekst ka poleks.

Testimine käib erivajadusega inimeste organisatsioonides, kus kandev roll on tegevusjuhendajal. Kindlasti peab tegevusjuhendaja olema hea keeletaju ja pedagoogivõimetega, tundma oma klientide vajadusi ja vajakajäämisi, oskama küsida suunavaid küsimusi, et selgitada raskemaid kohti ja arusaamatuid väljendeid. Lugemisoskusega kliendid testivad teksti loetavust ja arusaadavust, vähema lugemisoskusega kliendid aga saavad avaldada oma arvamust grupitöös, kus tegevusjuhendaja loeb teksti lausehaaval ette ning küsib tagasisidet.
Testitud ja kommenteeritud teksti toimetatakse vastavalt tagasisidele veelkord ning testitakse uuesti, soovitavalt teises organisatsioonis teiste klientide peal.

Lihtsal tekstil peab olema mõte

Taoline testimine on klientide jaoks mitmes mõttes kasulik. Kuna suurem osa valitud tekstide teemadest on erivajadusega inimestele olulised, saavad nad testimise tulemusel paremini asjadest aru ning tunnevad end väärtuslikuna: nende arvamus loeb! Nad on andnud oma panuse maailma ligipääsetavamaks muutmiseks – valminud tekst on ju edaspidi abiks teistele erivajadusega inimestele.

Vaimupuu on juba mitu aastat tegelenud tekstide toimetamisega lihtsasse keelde, et meie peamine sihtgrupp – kerge intellektipuudega inimesed – saaksid neile suunatud infost võimalikult hästi aru. Samal põhjusel (ja loomulikult ka nägemisraskustega inimeste jaoks)
on meie veebis www.vaimupuu.ee kõikidele artiklitele lisatud audiofail.
Oleme õppinud nii rahvusvahelistest reeglitest kui ka oma vigadest ning meil on hea meel,
et EPIKoda väärtustab lihtsat keelt.

Kõige olulisem reegel, mis on sündinud Vaimupuu meeskonna töös ja mis iga päev aina rohkem tõeks osutub, on lihtne: lihtsasse keelde saab panna ainult sellist teksti, millel on mingi mõte.

Mari Puuram, Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse nõunik:

Mari Puuram, Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse nõunik:

Lihtsa keele kasutamine Eesti avalikus ruumis ja enamlevinud tekstide puhul on küllaltki vähelevinud. Eesti riigi poolt aastal 2012 ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonist tulenevalt on intellektipuudega inimestel samaväärne õigus teistega ühiskonnaelus osaleda. Igapäevaelu puudutavad tekstid, nende sisu, ja sisu esitamine lihtsas keeles on intellektipuudega inimese jaoks olulised ja seda nii eneseteostuse kui info saamise eesmärgil.
Lihtsas keeles esitatud sõnumist saavad kasu ka paljud teised, nagu lugemisraskuste või vähese keeleoskusega inimesed.

Seetõttu väärtustab ka EPIKoda nii igapäevaeluks vajalike tekstide kui nende osade lihtsasse keelde tõlkimist! Selleks alustame Sinuga ajakirjas ilmuvate artiklite kokkuvõtete tegemist ning lihtsa keele ekspertide abil nende lihtsasse keelde tõlkimist. Siinkohal on ka sinu ettevõttel või asutusel võimalus anda oma panus, leides igapäevaelu toiminguteks vajalikke tekste ning hankides sobiva partneri,
kes need lihtsasse keelde tõlgib.

Nagu öeldud, võib esmalt teksti tuumast ja olulisemast osast teha kokkuvõtte.
Seejärel tuleb leida organisatsioon nagu MTÜ Vaimupuu ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit,
kes tõlgivad teksti koos sihtrühma esindajatega sobivasse vormi nii sisuliselt kui ka esitamise mõttes. Selleks tuleb võtta ühendust otse nimetatud organisatsioonidega.

Intellektipuudega inimese jaoks on oluline ka kommunikatsioon piktogrammide kujul.
Seetõttu tuleks avalikus ruumis tarvitada piktogrammide osas ühtset standardit ja samas kasutada piisavalt lihtsaid piktogramme, mida ei saa kaheti mõista. Enda asutuse eesmärke ja tegevusi saab avaldada näiteks piktogrammide kujul, samuti võib lisada asutuse telefoninumbri koos vastava töötajaga, kellega saab vajadusel ühendust võtta. Nii me loomegi koos kaasava ühiskonna!