Koroonaviirus ehk COVID-19 on möllanud maailmas juba üle aasta.
Vaimupuu uuris perearst PIRET ROSPU käest, mida peaks teadma erivajadusega inimesed koroonaviiruse, vaktsineerimise ja maskide kohta.

• Kas on teaduslikult tõestatud, et mõned haigused (Downi sündroom, hulgiskleroos, langetõbi, hemofiilia, autism) võiksid alandada inimese loomulikku kaitsevõimet?

Siin on loetletud päris erinevad haigused.

Downi sündroomiga inimeste immuunsüsteemil on mitmeid eripärasid, mistõttu on nemad COVID-19 raskest kulust rohkem ohustatud. Sellepärast on ka riskigrupi seas, keda vaktsineeritakse esmajärjekorras.

Samuti on COVID-19 raskest kulust ohustatud erinevate neuroloogiliste haigustega inimesed, näiteks hulgiskleroosiga, insulti põdenud või Parkinsoni tõvega patsiendid. Hulgiskleroosi korral võivad ka kasutatavad ravimid immuunsust halvendada.

Langetõbi, hemofiilia ja autism immuunsüsteemi ei mõjuta.

Intellektipuude ja ka dementsusega inimesed on COVID-19 haigestumisest rohkem ohustatud, põhjuseks on tõenäoliselt raskused vahemaa hoidmisel, maski kandmisel ja teistest nakkuse leviku tõkestamise meetmetest kinni pidamisel.

Kas pärilikud haigused võivad suurendada ka vaktsineerimistundlikkust? Kui, siis milliste haiguste korral tuleks arstiga nõu pidada?

Ei ole teada, et pärilikud haigused vaktsineerimist kuidagi ohtlikumaks muudaksid. Arstiga tuleb nõu pidada, kui varem on diagnoositud immuunpuudulikkusega haigus, kui inimene saab immuunsust langetavat ravi või kui varem on esinenud eluohtlikke allergilisi reaktsioone (anafülaksia).

Kuidas aru saada, kui kõnetul intellektipuudega inimesel on tüsistused vaktsiinist ja mis siis saab edasi?

Vaktsineerimise kõige sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus ja turse, palavik, lihasevalu ja lümfisõlmede suurenemine. Suuremast osast nendest kõrvaltoimetest on kerge aru saada: süstekoht on katsumisel kuum, paistes ja valus. Palaviku korral on inimene käega katsudes kuum ja kraadides on kehatemperatuur kõrge. Lihasevalu korral käitub inimene samamoodi, nagu muu valu korral, võib olla rahutu, teha grimasse või valulikke häälitsusi. Nende kõrvaltoimete puhul võib teha süstikohale külma kompressi, pakkuda tavalisest rohkem juua ning manustada paratsetamooli või ibuprofeeni.

Vaktsineerimisele võib järgneda ülitugev allergiline reaktsioon (anafülaksia), mistõttu peab jääma pärast süsti vaktsineerimiskohta 15 minutiks jälgimisele. Anafülaksiast on aru saada, kui tekib vilistav hingamine või hingamisraskus, naha punetus ja uimasus või teadvuse kaotus. Õnneks on anafülaksia ääretult haruldane.

Millised on need haigused, mille põdejatele on maski kandmine vastunäidustatud?

Maski ei tohi kanda:

• alla 2-aastased lapsed;
• raskete haigustega inimesed, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase allapoole normaalset;
• inimesed, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama (näiteks inimesed, kes on halvatud, voodihaiged, teadvusetud, sügava psüühikahäirega).

Loe lisa: koroonaviirusest erivajadusega inimestele