Nagemispuue ja ennetus

Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldas ülevaatlikud õppevideod enim levinud puudeliikide kohta, mis on mõeldud päästjatele, politseinikele aga ka laiemale avalikkusele. Koostööna Päästeametiga valminud projekti „Ennetus ja erivajadus“ eesmärk on näidata, kuidas arvestada erinevate erivajadustega ohtlikes olukordades.

Kokku on saadaval 4 kuni seitsme minutilist õppevideot nägemis-, kuulmis-, (sh vaegkuulmine ja kurtus), intellekti- ning liikumispuude kohta.

“See on mitmete konsultatsioonide ja ajurünnakute lõpptulemus, kus lühikese aja jooksul räägime meist paljusid puudutavatest erivajadustest ja seda eluliste olukordade näitel,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Vladislav Veližanin. “Toome videotes välja nii taustainfot puudeliikide kohta kui ka lihtsaid ja praktilisi soovitusi, mis aitavad meil olla üksteise vastu empaatilisemad ning ennetada võimalikke õnnetusjuhtumeid seoses puuetega inimestega,” lisas ta.

Päästeameti sõnul erivajadustega inimesed on ohuolukorras tihti haavatavad. Eelmisel aastal esines ainuüksi tuleõnnetustes hukkunutest 36% erivajadus. “Mida rohkem on meil praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas erinevates olukordades käituda ja suhelda, seda enam suudame ära hoida õnnetusi, mida on võimalik ennetada,” ütles Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Grete Arumäe.

Kõik Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt valminud videod on tehtud võimalikult ligipääsetavateks: videod on varustatud nii subtiitrite kui ka viipekeeletõlgega, ekraanis toimuvad peamised sündmused kirjeldatakse häälega.

Videod võib vaadata lehelt epikoda.ee/ennetus
või otse EPIKoja YouTube kanalist

Nägemispuue ja ennetus

Intellektipuue ja ennetus

Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse või trauma tagajärjel tekkinud. Sõltuvalt nägemisfunktsiooni kahjustusest eristatakse vaegnägijaid, kes võivad erineval määral näha valgust ja värve, ning pimedaid, ehk inimesi, kes praktiliselt mitte midagi ei näe.

Intellektipuue esineb umbes 1-2% elanikkonnast. Intellektipuudega inimesel on piiratud õppimisvõime ja abstraktne mõtlemine. Samuti on vähenenud kognitiivsed võimed nagu tunnetus, kõne, motoorika ja orienteerumisoskused ning sotsiaalsed võimed.

Kuulmispuue ja ennetus

Liikumispuue ja ennetus

Kuulmislangus esineb 14–20 protsendil Eesti elanikkonnast. Umbes 1500–2000 eestimaalast on viipekeelsed kurdid.

Liikumispuue on kõige suurearvulisem puudeliik, mis moodustab üle poole puudega inimeste hulgast.