Eest-koste tähendab,
et puudega inimese eest teeb otsused keegi teine.
Eestis tahetakse muuta eest-kostet nii,
et inimesel jääks rohkem õigusi
ise enda eest otsustada.
2023. aastal tehti uuring,
et teada saada,
kuidas seda kõige parem teha oleks.
Eestkoste tähendab, et üks inimene
teeb otsuseid teise inimese eest,
kes oma vaimse tervise tõttu
ise otsustamisega hakkama ei saa.
eest-kostja – inimene, kellel on õigus ja kohustus teha teise inimese eest otsuseid
eest-kostetav – inimene, kelle eest teeb otsuseid eest-kostja
Eestkoste määratakse kohtu kaudu Perekonna-seaduse järgi.
Ainult kohus saab anda eest-kostjale
õiguse ja kohustuse teise inimese eest otsustada.
Eestkostet saab taotleda:
- inimene ise
- kohalik omavalitsus (linn, linnaosa või vald)
- huvitatud isik (tegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja)
Näide:
Inimesel on psüühikahäire ja intellektipuue,
ta ei saa üksinda hakkama poes või pangas.
Valla sotsiaaltöötaja kirjutab avalduse.
Kohus määrab inimesele eestkoste.
Nüüd on see inimene eest-kostetav,
tema eest teeb tähtsaid otsuseid eest-kostja.
et eestkostet ei pea määrama täielikult,
et inimene võiks teha need otsused ise,
Tavaliselt määratakse aga täielik eestkoste.
See tähendab,
et inimene ei saa ise üldse oma elu üle otsustada.
Näiteks ei tohi ta valimas käia või abielluda.
Mitmes Euroopa riigis kasutatakse toetatud otsuse mudelit,
mis tähendab, et inimene saab ise otsustada,
aga tähtsamate otsuste tegemisel teda aidatakse ja toetatakse.
Ka Eestis tahetakse muuta eest-kostet nii,
et inimesel jääks rohkem õigusi ise enda eest otsustada.
2023. aastal tehti uuring,
et teada saada, kuidas seda kõige parem teha oleks.
Uuringus on 4 osa.
- Teiste riikide kogemused
- Intervjuud sotsiaaltöötajate, eestkostetavate ja eestkostjatega
- Arvud ja numbrid
- Kohtute kogemused eestkoste määramisel
1. Teiste riikide kogemused
Võrdluseks valiti nende riikide seadused ja kogemused:
- Rootsi
- Suurbritannia
- Soome
- Hispaania
- Saksamaa
Uuriti, kuidas neis riikides eestkoste käib
ja mida võtta eeskujuks,
et ka Eestis saaks täieliku eestkoste asemel
kasutada toetatud otsuse mudelit.
2. Intervjuud
Kokku tehti 56 intervjuud.
Küsitleti sotsiaaltöötajaid,
eestkostjaid ja eestkostetavaid
ning teisi, kes selle teemaga kokku on puutunud.
3. Arvud ja numbrid
Andmed saadi rahvastiku-registrist,
sotsiaalkindlustusametist
ja töötukassast.
Vaadeldi viimase 10 aasta arvusid.
Kui palju on Eestis eest-kostetavaid?
Kui palju on eest-kostjatest
- sugulased (noortel inimestel ema või isa, vanematel inimestel nende lapsed)
- kohalikud omavalitsused (kui inimesel pole lähedasi, kes eestkostega hakkama saaks)
- teisi asutused (päevakeskused, mitte-tulundus-ühingud, esindus-organisatsioonid)
Missuguste puude liikide puhul on määratud eestkoste?
Kui palju eestkostetavaid on töötuna arvel Töötukassas?
4. Kohtute kogemused eestkoste määramisel
Uuriti 3 maakohtu otsuseid viimase 12 kuu jooksul.
Missugustel põhjustel eestkoste algatati?
Missugused piirangud eestkostetavale seati?
Kas kaaluti võimalust seada väiksemaid piiranguid?
Uuringu lõpus valmis pikk nimekiri järeldustest ja soovitustest,
kuidas Eestis toetava otsuse mudelile üle minna.
Leiti, et Eestis ei saa veel üle minna toetava otsuse mudelile,
sest pole kindel,
kuidas kaitsta inimest ebamõistlike otsuste eest.
Meil on vaja aega,
et teha ettevalmistusi seaduste muutmiseks,
alles siis saab vaikselt eestkostet muuta.
Meil on vaja koolitada spetsialiste,
kes oskaksid inimest toetada ja talle nõu anda,
et ta saaks teha enda jaoks mõistlikke ja kasulikke otsuseid.
Kõigepealt tuleb teha valmis uus süsteem,
alles siis tuleb hakata seda ellu viima.
Praegust süsteemi tuleb muuta rahulikult ja järk-järgult.
Alles siis saab need inimesed,
kes täielikku eestkostet ei vaja,
viia üle toetatud otsustamisele,
nii et nad on kaitstud.