Vaimupuu küsimustele vastas Signe Tammesalu, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori peaspetsialist.

Kui palju on 2019. aastal erivajadustega inimesed abi saanud, st kui paljudel on eluruume kohandatud?

Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
alusel (vastavalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“-le) oli seisuga 17.12.2019 kohandatud 2019. aastal 42 erivajadusega isiku eluaset.

Tallinna Linnavolikogu määruse „Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise kord“ alusel (reguleerib eluruumi kohandamise kulu osalist hüvitamist Tallinna linna eelarves selleks ette nähtud vahendite arvelt) on teostatud 2019. aastal 19 isiku eluaseme kohandamine.

2020. aastal seisuga 25.05.2020 on kohandatud 35 erivajadusega isiku eluaset.

Missugused on levinumad kohandamised / abivahendid, mida vajatakse?
Missugused haruldasemad, erilisemad ja/või kallimad?

Enim levinud kohandamised on hügieenitoimingute (inva WC-pott, vanni asendamine dušiga)
ja liikuvuse parandamiseks (tõstuki paigaldamine esimeselt korruselt välisukse juurde).

Harvem vajatakse köögi kohandamist.

Kallimad kohandused on tõstukite paigaldused.

Kui pikk on eluruumi kohandamise järjekord?
Mille järgi valitakse kohandamise saajad – kas vajaduse pakilisuse või elava järjekorra alusel?
Palju sel aasta on tehtud kohandamist?

2019. aastal oli järjekorras 239 kodu kohandamist taotlenud isikut.
Järjekord moodustatakse taotluse esitamise järjekorra alusel.

Kuidas peaks toimima hinnapakkumiste võtmine?
Meie toimetuseni on jõudnud info, et eluruumi kohandamist vajavad inimesed saavad nimekirja firmadest, kelle käest võtta hinnapakkumisi.
Kui nendega ühendust võtta, ei tea ettevõtted teemast midagi ja keelduvad.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
§ 16 lg 6 p.4 peab projekt vastama nõudele, kus taotlejal peab olema suutlikkus projekti ellu viia.

Taotleja peab otsima ja esitama Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile hinnapakkumised kahelt erinevalt ehitusettevõttelt.

Kahjuks ei oma väga paljud kohandust vajavad isikud kogemusi ega kontakte ehitaja leidmiseks ja nendelt hinnapakkumiste küsimiseks. Oleme selliste kohanduse taotlejate aitamiseks koostanud nimekirja meiega varem koostööd teinud firmadest. Me ei oma infot, kuidas need firmad on töödega kaetud. Juhul, kui neil on juba palju töid ees, siis ehitusettevõtted võivad tõenäoliselt keelduda. Sellisel juhul tuleb pöörduda teise firma poole.

Kas puudega inimene võib ise valida kohandamise/remondi läbiviija?

Jah. Kohalduse/remondi läbiviija leidmine on kohalduse saaja kohustus.

Millised on puudega inimese ja ametniku kohustused?

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti töötaja organiseerib taotluste vastuvõtu ja koostab järjekorra. Kui objekt jõuab töösse, siis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti töötaja koos ehitusjärelvalvega fikseerib remondi eelse olukorra, hindab vajaliku kohandamise teostamise võimalikkust ja erinevaid variante.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti esindaja nõustab kohanduse taotlejat, annab kliendile kirjalikult koostatud dokumendi „Eluruumi kohandamise tegevused kohanduse saajale“, kus on lahti kirjutatud kohanduse saaja vajalikud tegevused.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet valib koostöös kohalduse taotlejaga ehitaja, koostab lepingu sõlmimise otsuse, koostab kolmepoolse lepingu ja koordineerib allkirjastamist. Objekti valmis saamise järgselt peab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti esindaja fikseerima valminud tööde seisu, allkirjastama vastuvõtu akti. Eluruumide kohandamist finantseerib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet. Juhul, kui kohandamise maksumus kujuneb kallimaks kui kehtestatud piirhinnad, tuleb ületatud summa maksta omaosalusena kohanduse saajal.

Kui palju võtab aega kohanduse loa saamine?
Meie toimetusel on teada juhtum, kus esimese taotluse esitamisest lõpliku kinnituseni möödus kolm aastat. Kas nii pikk aeg on tavapärane?
Kui kiiresti peab ametnik vastama kohandamist taotleva puudega inimese ja
/või sotsiaalmaja juhataja kirjadele?

Kohanduse otsuse saamise aeg sõltub sellest, mitmendal kohal järjekorras on kohanduse saaja ja kui kiiresti leiab kohanduse saaja sobivad hinnapakkumised.
Kitsaskohaks on kujunenud olukord, kus vabu ehitajaid ei jätku.

Olukord, kus esimese taotluse esitamisest lõpliku kinnituseni möödus 3 aastat, ei ole täna tavapärane. Tegutsetakse sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel.

Kas 2020. aastal kuulutatakse välja uus voor?
Mida peaks teadma ja arvestama erivajadusega inimene, kes soovib eluruumi kohandamist?

Sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel avatakse uus voor 2020. aasta suvel. 2019. aastal esitati 224 taotlust. Neist 150 pääsesid 2019.-2020. vooru. 74 isikut jäi joone alla. Nende taotlused lähevad automaatselt 2020.-2021. aasta vooru.
Samas eraldati 2020.-2021. aasta vooru jaoks rahalisi vahendeid 54 kodukohanduse jaoks.
Seega tõenäoliselt uusi taotlusi juurde ei võeta, vaid realiseeritakse joone alla jäänud taotlused.

Teadma ja arvestama peab asjaoluga, et järjekord on pikk ja tööde teostamisega võib minna aega. Samuti, et teatud tööde puhul on parem remondi ajaks kodunt lahkuda.

Tallinna Linnavolikogu määruse „Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise kord“ alusel (reguleerib eluruumi kohandamise kulu osalist hüvitamist Tallinna linna eelarves selleks ette nähtud vahendite arvelt) eluruumide kohandamise kulude hüvitamise taotluste vastuvõtt algas 01.01.2020.
Sellest meetmest kohandamise kulude hüvitamise taotlusi võetakse vastu jooksvalt aasta ringi.
Juhul, kui eelarvest eraldatud raha on kulutatud, siis jäetakse inimesed järjekorda ja saadetakse isikutele vastavad teatised.