– COVID-19 pandeemia kahjustas puuetega inimeste vaimset tervist.

Inimesed kardavad haigestumist ja piiranguid, ja sellega seotud elu-muutusi.
Hirm ja mure põhjustavad
ärevust ja masendust – vaimse tervise probleeme.

– Piirangute ajal halvenes puuetega inimeste ligipääs infole,
teenustele (arsti-abi, taastus-ravi, rehabilitatsioon) ja kaupadele.

Teenused kolisid interneti.
Sellest oli vähe kasu nendele, kes ei kasuta arvutit.

– Piirangute ajal on eri-vajadusetega laste vanematel elu keerulisemaks läinud.

Eriti raske on nendel, kes kasvatavad erivajadusega last üksi,
samal ajal peavad käima tööl või koolis,
või kellel on mitu last.

– Kriisi alguses ei osatud kohe näha,
kui palju võivad puuetega inimesed vajada lisa-abi.

Alles aja jooksul loodi eri-toetused ja puude automaatne pikenemine.
Lisati ka erandid siseruumides kogunemise piirangutele.

Ekspertide meelest oli arvestatud eri-vajadustega.
Puuetega inimesed olid olukorraga vähem rahul kui eksperdid.

– Kriisi ajal edastatud info tekitas

Räägiti liiga palju viiruse levikust.
Liiga vähe oli juhiseid, mida peab tegema.

Oli vähe kohandatud infot nägemis-, kuulmis- ja intellekti-puudega inimestele.
Puudus info lihtsas keeles ja pilt-info.

– COVID-19 pandeemia mõjus halvasti puuetega
Töötu-kassa ja Sotsiaal-kindlustus-ameti andmete abil
ei saa selle mõju hinnata.

Et hoida oma kehalist ja vaimset tervist ja saada eluga hakkama, vajavad puuetega inimesed ravi-, rehabilitatsiooni- ja tugi-teenuseid.

Puuetega inimesed peavad saama neile vajalikke teenuseid ka kriisi ajal.

– Esma-tarbe-kaupu müüvad e-poed peavad olema kätte-saadavad puuetega inimestele.
Pimedad inimesed vajavad ostude tegemiseks ekraani-lugejaid.

Euroopa Liit näeb ette,
et e-poed peavad muutuma ligi-pääsetavaks 2025. aastaks.

– Inimeste vaimset tervist tuleb rohkem toetada. Teenuseid pakutakse arvuti või telefoni kaudu, need peavad arvestama eri-vajadustega.

Vaeg-kuuljatel on mugavam suhelda kirja teel. Pimedad vajavad ekraani-lugejat.
Inimesed, kes ei oska arvutit kasutada,
peavad saama teenuseid kohtudes või telefoni teel.

– COVID-19 pandeemia ajal tuleks puuet automaatselt pikendada.

– COVID-19 testimine ja vaktsineerimine peab toimuma hoonetes, mis on ligi-pääsetavad eri- vajadustega inimestele,
ka liikumis-puudega inimestele ja pimedatele.

Vaeg-kuuljaid peaks vaktsineerima kutsuma tekst-sõnumi abil.

Inimesi, kes ei oska arvutit kasutada, saab vaktsineerima kutsuda telefoni teel
või televisiooni, raadio ja kirjutava meedia abil.

– Eri-vajadustega laste vanemad vajaksid tööruume, rahalist tuge ja lisapuhkust.

Abi ja toetust peavad saama ka inimesed,
kes ei saa käia tööl, kuna hooldavad puudega pere-liiget, kui päeva-keskused on kinni.

– Oluline ametlik info
haiguse, vaktsineerimise, piirangute ja toetuste kohta peab olema edastatud nii,
et puuetega inimesed saaksid info kätte.

Tuleb arvestada inimeste erivajadustega.

Eesti Televisiooni uudised peaksid olema alati subtiitritega. Kuna puudeid on erinevaid, tuleb info edastamiseks kasutada samal ajal erinevaid viise.

– Inimesed vajavad infot piirangute kohta ja käitumise juhiseid. Abiks oleksid lühikesed telesaated vaimse tervise teemadel.

– COVID-19 pandeemia ajal, uute juhiste loomisel,
tuleb kaasata puuetega inimesi,
et saaks paremini nende eri-vajadustega arvestada.

– Mais 2021 algaval laiemal vaktsineerimisel võiks arvestada nende inimestega, kellel on raske iga-päeva-eluga toime tulla.

– Mõnel juhul on raske soovitusi anda.

Kõiki teenuseid ei saa pakkuda kontakti-vabalt.
Näiteks, kui kõnetu puudega inimene
vajab raviks või rehabilitatsiooniks kontakti, siis ta peab seda saama ka kriisi ajal.