Helen Kask, EPIKoja ajakirja Sinuga peatoimetaja

Möödunud aastal loodud Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL) juhatuse liikmed Mari Levo ja Lenne Lillepuu räägivad, kuidas värskel organisatsioonil läinud on ja millised ülesanded ootavad tulevikus.

Olete üle poole aasta toimetanud, kuidas esimene poolaasta kulgenud on?

Esimesed seitse kuud on olnud mitmekesised. Need on toonud kaasa põnevaid kohtumisi ja koostöövõimalusi (nt VATEK, Sotsiaalministeerium); oleme teinud taskuhäälingu Jakob Rosinaga, loonud Facebookis oma grupi ja arendame veebilehte. Meid on saatnud nii mõnedki oodatud ja ootamatud väljakutsed, aga eelkõige oleme saanud võimaluse luua vastupidav vundament, mille toel ühing jätkuvalt kasvada ja areneda saab. Juhatuse koosseisu kuulub hetkel neli liiget. Oleme loomas töögruppe liikmetega, et ühingu ambitsioonikaid eesmärke ka realistlikeks tegevusteks kujundada. Samas peame silmas pidama, et need ülivajalikud eesmärgid ja olulised tegevused motiveeriksid meie kirglikke inimesi piisavalt. Me anname endale aru, et see töö on igas mõttes ressursimahukas.

Veebruaris peetud EPILLi arenduspäevadel Pirita Kloostris saime veendumuse, et mõistlik on tegutseda võimalikult läbimõeldult ja ettevalmistatult, kasvõi väikeste n-ö beebisammudega, et jõuda seatud eesmärkideni, jäädes sealjuures ise terveks ja elurõõmsaks. Samuti peame olema oma tegevusega igati eetilised ja heaks eeskujuks.

Kui hästi on psüühikahäiretega inimeste õigused kaitstud? Mil määral on organisatsiooni loomine aidanud oma häält paremini kuuldavaks teha?

Eestis on väga vaja kaitsta psüühikahäiretega inimeste õigusi ning EPILLi loomine, arendamine ja tugevdamine üheskoos liikmetega aitavad seni realiseerimata plaane ellu viia. Arvestades psüühilise erivajadusega inimeste arvu pidevat kasvu võib paraku nentida, et psüühikahäiretega inimesed ei saa vajalikku abi õigel ajal. Lisaks võiksid ka nende endi teadmised riskiteguritest, häirete olemusest ja abi saamise võimalustest olla oluliselt paremad.

Vaimsete häiretega inimesi elab kõikjal üle Eesti. Paraku aga on abi kättesaadavus parem Tallinnas ja Tartus. Vastavaid spetsialiste töötab ka Viljandis ja Pärnus. EPILLi roll on siin oluline eelkõige informatsiooni jagamisel nii häirete olemusest kui ka kõikvõimalikest abi võimalustest, mis võivad aidata kaasa patsientide taastumisele ja ravile Eesti erinevates piirkondades. Suuremates linnades – haiglate või vaimse tervise keskuste juures – tegutsevad erinevate diagnoosidega inimeste tugigrupid. Kuid kahjuks ei tegutse need tugigrupid järjepidevalt ega hõlma kõiki abivajajaid. Tähelepanuta on jäänud eelkõige raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimeste olukord (nt psühhoos, skisofreenia). Nad vajavad nii esindatust, huvikaitset kui ka seadusloome korrastamist. Raskete psüühikahäirete ja diagnoosidega inimesed ei suuda ega julge oma vajaduste ja õiguste eest ise seista.

Plaanime EPILLga tulevikus pakkuda vaimse tervise tuge erinevatele abivajajatele.

Millised proovikivid ootavad ees järgmistel aastatel?

Selle aasta põhieesmärk on arenguplaani ja sümboolika väljatöötamine. Järgmiseks sammuks on EPILLi teenuste arendamine, olemaks kasulik koostööpartner nii haigetele kui ka ettevõtetele, asutustele ja riigile. Ees ootavad erinevad ülesanded. Need seonduvad eeskätt organisatsiooni tugevdamisega, sh sise- ja väliskommunikatsiooniga, koolituste ja seminaride korraldamisega, kogemuslugude kogumise ning jagamisega erinevates kanalites. Tahame kaasa rääkida ka teenuste kvaliteedi tagamisel, luues näiteks auditi teenuse, samuti soovime osaleda kaitstud töö teenuse arendamisel, lisaks pakkuda EPILLi kaudu huvitegevusi nagu näiteks muusikaga tegelemine. Täiendame oma juhatuse koosseisu, saamaks juurde uute teadmiste ja oskustega inimesi, kelle kogemusi tulusalt rakendada. Ka liikumisaasta üritustel kavatseb EPILL kaasa lüüa, kuna soovime rõhutada liikumise osatähtsust vaimse tervise säilitamisel.

Mari ja Lenne toovad välja kolm olulist soovitust (uutele) huvikaitse organisatsioonidele.

• Kaasata väljastpoolt professionaalne arengunõustaja, kes aitab organisatsiooni eesmärgid objektiivselt kriitilise pilguga üle vaadata ja neid analüüsida. Arengunõustaja võiks esimese aasta jooksul teekonnal kaasas käia – see hoiab laialivalgumise eest, aitab püsida fookuses.
  EPILLi jaoks oli välise arengunõustaja kaasamine väga tark otsus, kuna osapooli on palju ja kõigil neil on erinevad arvamused ning ootused.
• Oluline on luua hästi planeeritud ja testitud tugev organisatsioonivundament selgete eesmärkide, prioriteetide, tegevuskava, protsesside, kommunikatsioonistrateegia ja kindlate rollidega.
• Peame oluliseks professionaalsete vabatahtlike kaasamist, tasustamist ja väärtustamist – väga oluline on toetada ja hoida EPILLI kirglikke tegutsejaid.
  Tähtis on ennast väärtustada ning mitte jääda tegevuste laviini alla ja hääbuda ning motivatsiooni kaotada.

Taskuhääling

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) taskuhäälingu järjekordses osas on saatejuht Jakob Rosinal külas Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu juhatuse liikmed Lenne Lillepuu ja Mari Levo.

Vaimsest tervisest, vaimse tervise hoidmisest Eestis ning sellest, miks on vaja liitu, mis ühendab inimesi, kellel on mure vaimse tervisega- sellest kõigest saates juttu tulebki.

Taskuhäälingu transkriptsioon on leitav siit: