2019. aastal saime Aktiivsete Kodanike Fondilt rahastuse, et muuta avalik ruum intellektipuudega inimestele kättesaadavamaks. Projekti käigus kaardistame üle-eestiliselt avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi ja ligipääsetavust lihtsas keeles küsimustiku abil.

Projektipartneriteks on Landssamtökin Þroskahjálp Islandilt ja Tartu Maarja Tugikeskus.

Juba mitmeid aastaid on ühiskonna ja poliitikate uuendajate teadlikkust tõstetud ligipääsetavuse vajadusest. Eesti Vabariigi põhiseadus, mitmed normid ja ka näiteks Euroopa Liidu puuetega inimeste õiguste konventsioon tagavad kõikidele inimestele võrdse ligipääsu, täieliku osalemise ja kaasatuse ühiskonnas ning võrdsed võimalused, nüüdseks hakkab arusaamine füüsilise ligipääsetavuse osas aeglaselt paranema.

Ka meelepuuete osas, nagu kuulmispuue ja nägemispuue, on mõningaid edusamme tehtud.

Kahjuks ei ole tänaseni intellektipuudega inimestele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste loomiseks piisavalt samme astutud. Ligipääsetavuse teema parandamiseks on ellu kutsutud foorum – ligipääsetavus.ee – kes sedastavad ise: „Omame tegutsemiskompetentsi füüsilise, nägemis- ja kuulmispuude ligipääsetavuse osas.“ Nii ühiskonnas laiemalt kui ka erialaspetsialistide seas on lihtsa kirja vajalikkus avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks üldiselt tundmatu.

Näiteks 2018. aasta 30. mai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade ligipääsetavuse parandamise alase määruse vastuvõtmise kohta ütleb järgmist: „Avalikule ehitisele esitatavate ligipääsetavuse, kasutamise ja ohutuse nõuete ajakohastatud ja täpsustatud kujul kehtestamine on tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek.“ Tollane minister Urve Palo ütles, et määruse koostamisel olid suureks abiks MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikmed, Ligipääsetavuse nõukogu liikmed ning Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid, nagu Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaekuuljate Liit ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.”

See, et intellektipuuet ei ole eraldi märgitud, ei tähenda, et sellega üldse ei oleks arvestatud. Nii Euroopas kui ka Eestis loetakse intellektipuuet üheks neljast suurest puuderühmast – ülejäänud kolm on siis liikumispuue, kuulmispuue ja nägemispuue. Et ligipääsetavuse parandamise eelnõust on intellektipuudega inimesed välja jäänud, signaliseerib ühiskonna ja ka poliitikute madalat teadlikkust.

Oleme küll enda tegutsemisaastate jooksul juhendeid ja materjale välja andnud, mis on jõudnud isegi riiklikesse juhistesse, kuid näiteks päris ammendavas võrdõiguslikkuse voliniku juhendis on 26-st juhendmaterjalist ainult kaks intellektipuudega inimestele ligipääsetavuse parandamiseks mõeldud, ning umbes 50-st juhendpunktist samuti kaks vihjavad kaudselt, et intellektipuudega inimesi arvestatakse piiratud juurdepääsuga riskirühmaks. Lihtsa kirja vajalikkus kümnetele tuhandetele inimestele võrdsetel alustel avalikus ruumis orienteerumiseks on avalikkusele ja spetsialistidele veel teadvustamata ja suuresti seetõttu ka meid ümbritsevas ruumis lihtsat kirja ei ole.