Kerttu Rakke ja Janek Muru
7.-9. septembril 2022 toimus 
iga-aastane Inclusion Europe’i konverents.
Tänavu toimus see Brüsselis.
Eestit esindasid Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit ja MTÜ Vaimupuu.
Eesti esindus Brüsselis: EVPIT ja Vaimupuu!
Mis on Inclusion Europe?
Millest konverentsil räägiti?
Kõige rohkem räägiti sellest,
kuidas toetada intellektipuudega noori ja nende pereliikmeid
üle terve Euroopa.
Inclusion Europe’i konverentsi põhiteemad olid:
- Ukraina aitamine
- Deinstitutsionaliseerimine – tee iseseisvale elule
- Perede aitamine
- Lõpetada segregatsioon!
1. Ukraina aitamine
Olena Kravtšenko Mariupoli linnast rääkis,
et nende linnas on peaaegu kõik majad purustatud.
Kui sõda algas, elasid nad perega mitu nädalat keldris,
ilma toidu, gaasi ja elektrita.
Varem töötas Olena puuetega inimeste päevakeskuses.
Nüüd on mõned päevakeskuse inimesed surnud,
paljud on viidud Venemaale psühhiaatria-haiglatesse.
Raissa Kravtšenko ütles,
et väga palju abi on ühendusest VGO Coalition,
mis kaitseb Ukraina intellektipuudega inimesi,
kellel pole võimalust sõja-piirkonnast minema kolida.
VGO Coalition aitab toetada perekondi,
kus on puudega pereliige.
Neid perekondi on umbes 14 000.
Ukraina abistamisest vaata ka:
https://www.inclusion-europe.eu/appeal-for-help-from-ukrainian-families-caring-for-persons-with-intellectual-disabilities/
2. Tee iseseisvale elule – deinstitutsionaliseerimine
Konverentsil räägiti,
et liiga paljud intellektipuudega inimesed elavad kinnistes asutustes,
kuigi saaksid ka iseseisvalt hakkama.
institutsioonid – kinnised hoolekande-asutused, kus elavad inimesed,
kes mingil põhjusel ei saa ise oma elu üle otsustada.Näiteks: haiglad, hooldekodud, vanglad, lastekodud.
de-institutsionaliseerimine – inimesed tuuakse kinnistest asutustest välja,
neid toetatakse ja õpetatakse elama iseseisvalt
Deinstitutsionaliseerimine tähendab,
et inimesi püütakse aidata
kinnistest asutustest iseseisvale elule.
Konverentsil räägiti Tšehhi Vabariigi kogemustest.
Peaaegu samasugused võimalused ja kogemused on ka Eestis.
Aina rohkem toetatakse kogukonnas elamist.
Iseseisvalt tahavad elada kõik noored:
need, kes on kasvanud lastekodus
ja need, kes on kasvanud oma pere keskel.
Paljud puudega noored tahavad elada nagu tavalised noored:
ärgata ja magama minna siis, kui ise tahavad,
süüa, mida ja millal ise tahavad.
Nad tahavad tunda, et nende arvamus loeb,
nad tahavad teha oma valikuid ja otsuseid ise.
Puuetega noortel on vähe võimalusi iseseisvust õppida.
Mitmetes riikides on programmid puudega lastele ja nende vanematele,
aga puuduvad programmid noortele.
Mõnes riigis on programmide eestvedajateks inimesed,
kes ise on end kinnistest asutustest välja võidelnud.
Ka Eestis saab õppida iseseisvalt elamist – näiteks Astangul.
Mõnes riigis on programmid,
kus iseseisvat elu aitavad alustada need,
kes ise on lastekodus kasvanud
ja iseseisvalt elamise endale kätte võidelnud.
Vaata ka: Lood elust enesest
Miks see nii aeglaselt toimub?
Miks ei ela juba iseseisvalt kõik,
kes tahavad ja suudavad?
1. Raha
Iseseisvalt elamiseks on vaja elu-kohta ja töö-kohta.
Korralikud korterid on kallid.
Lihtsa töö eest saab vähe raha,
sellest on raske ära elada.
Mõnes riigis toetatakse puuetega noort
iseseisvuse alustamise 1. aastal,
edaspidi tuleb ise hakkama saada.
Liigset raha pole ei riikidel
ega ka puuetega laste vanematel.
2. Oskuste puudumine
Puudega inimesed,
kes on terve elu lastekodudes ja hooldekodudes elanud,
ei ole saanud õpetust, kuidas ise elus hakkama saada.
Puuetega laste vanemad teevad
oma laste eest liiga palju ise ära,
lapsed ei õpi ise tegema.
Arvatakse, et intellektipuudega lapsed
ei hakka mitte kunagi
maailma asjadest aru saama.
Sellepärast on neid vähe suunatud ja arendatud.
3. Perede toetamine
Puuetega laste vanemad on harjunud mõtlema,
et nende puudega laps on igavesti nagu väike laps,
kelle eest tuleb pidevalt hoolitseda.
Tihti on puuetega laste vanemad väga väsinud ja haiged,
nad näevad välja vanemad kui nad tegelikult on.
Nad on nii väsinud, et ei suuda teha otsuseid,
mis saab nende puudega lapsest siis,
kui nad ise ära surevad.
Siin peab riik appi tulema,
pakkuma iseseisva elu programme
ja aitama vanematel otsuseid teha.
On tore, kui puudega inimesel on abivalmis õed ja vennad,
aga nemad ei ole kohustatud tema eest hoolitsema.
Õed ja vennad peavad saama elada oma elu,
saama olla oma puudega pereliikme jaoks lihtsalt õde või vend,
aga mitte hooldaja.
Kui puudega noor vajab pidevat abi,
siis on talle vaja tugiisikut.
Paljudes riikides on korraldatud tugiisiku teenus nii,
et puudega inimene saab ise valida,
kui palju ta teenuseid vajab.
Kõik inimesed konverentsil leidsid, et
kõik riigid peaksid rohkem toetama
oma puuetega inimeste perekondi.
On vaja rohkem programme,
mis õpetaksid puudega noori iseseisvalt elama.
Kui Vaimupuu meeskond konverentsil rääkis,
et Eestis makstakse omaste-hooldajatele 28 eurot kuus,
olid kõik väga üllatunud.
Kõikides teistes Euroopa riikides
makstakse omaste-hooldajatele rohkem raha.
4. Lõpetada segregatsioon!
segregatsioon – vahetegemine,
inimeste eraldamine üksteisest mingite tunnuste põhjal,
mis suurendab ebavõrdsust veelgiNäiteks: puuetega inimesed ei ole tööturul teistega võrdsed.
Konverentsi teema „Lõpetada segregatsioon!“ tähendab:
puuetega inimesi tuleb kohelda teistega võrdselt.
Kõik riigid peavad järgima seadusi,
eriti puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
kus on kirjas, et puuetega inimesed on teistega võrdsed.
Puuetega inimestel peavad olema
samasugused võimalused täisväärtuslikuks eluks
nagu kõigil teistel kodanikel.
Järgmine Inclusion Europe’i konverents toimub 2023. aastal Tallinnas!