Tänavu märtsis esitles Eesti delegatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
(ÜRO) puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Anti ülevaade sellest,
mida on tehtud viimase 9 aasta jooksul puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja üldise diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas.

konventsioon ja aruanded

Juba 2012. aastal liitus Eesti ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga. See tähendab, et Eesti nõustus järgima üle maailma tunnustatud nõudeid, mis arvestavad puuetega inimeste vajadusi ja kaitsevad nende huvisid – et kõiki inimesi koheldaks võrdsena igal pool, sõltumata nende puudest.
2015. aasta novembris esitas Eesti aruande puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames
esimest korda, tänavu oli sama aruande kaitsmine. Eesti Puuetega Inimeste Koda moodustas 2016. aasta algul töörühma ja esitas 2018. aastal variraporti, kus toodi ära mitmed probleemid,
mis esimeses aruandes ei kajastunud. Näiteks puudus Eestis veel pikka aega asutus või instants,
kelle poole pöörduda, kui märkad puuetega inimeste õiguste rikkumist.

Puuetega inimeste õigustega tegeleb õiguskantsler

Praeguseks on paljud mured lahendatud, veelgi rohkemad on lahendamisel.
Kui kellelgi on kahtlusi erivajadusega inimeste õiguste või nende rikkumise osas, saab pöörduda õiguskantsleri poole, sest Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel ja on nende ülesannete täitmisel sõltumatu. Puuetega inimesi kaasatakse ülesannete täitmisse eelkõige nõuandva kogu kaudu.

Reformid tulevad kasuks

Palju kasu on Eestil ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimustele vastamiseks erihoolekande reformist, millega on parandatud sadade psüühilise erivajadusega inimeste elamistingimusi, ja töövõimereformist, mille käigus on aidatud töösuhteid luua tuhandetel erivajadusega inimestel. Koroonakriisi ajal on näha, et vähenenud töövõimega inimesed püsivad tööl ja leiavad endale tööd paremini kui teised töötud.
Erivajadusega inimeste elukoha kohandamisega tegelevad Sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsused, töökohtade kohandamisega aitab Töötukassa.
Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist, mis poleks nii killustatud, aeganõudev ega bürokraatlik, nagu senine. Juba praegu on ühendatud sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi lähtuvalt nende terviklikest vajadustest.

Ligipääsetavus on kasulik kõigile

Rahvusvahelised ligipääsetavuse nõuded on samuti kaasa aidanud sellele, et Eestil on võimalik rääkida edusammudest. 2019. aastal loodi riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja soovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas.
Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on nõudeid ühtlustada, et nõudeid Euroopa Liidu ulatuses, et kõik inimesed terves Euroopa Liidus saaksid kasutada sama mugavalt võimalikult palju tooteid ja teenuseid.
Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes.

Märksõna on “Koostöö”

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Eesti delegatsiooni juht Rait Kuuse ütles aruande esitlusel, et üheksa aastaga oleme puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel teinud suure sammu edasi. „Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab,“ lisas Kuuse.
Rait Kuuse tõi positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele.
Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised.