Sotsiaalminister Tanel Kiik võitleb bürokraatiaga

Tanel Kiik on 31-aastane, ta on abielus ja väikese tütre isa. Sündinud ja üles kasvanud Tallinnas, päritolult oma sõnul poolsaarlane ja veerandarmeenlane. Eluväärtustelt peab oluliseks õiglust, solidaarsust ning iga inimese võrdset kohtlemist.

Tanel Kiik on lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži, praegu on lõpusirgel magistriõpingud Tartu Ülikoolis, erialaks Euroopa õpingud. On varem töötanud referendi, sekretäri, infospetsialisti, nõuniku, kinnisvara müügipartneri ja konsultandi, ettevõtte juhatuse liikme ja omanikuna ning peaministri büroo juhina. Alates 29. aprillist 2019 on ta Eesti Vabariigi sotsiaalminister.

Kas ja kuidas on sind muutnud sotsiaalministri amet?

Olen omandanud palju uusi kogemusi ja teadmisi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Samuti leidnud mitmeid sõpru, kes neis valdkondades töötavad või vabatahtlikuna panustavad. Kindlasti olen nüüd ka märksa paremini kursis peamiste väljakutsete ja muredega, mis lahendamist vajavad. Imetlusväärne on sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste hoolivus ja pühendumine.

Milline on sinu nägemus puuetega inimeste olukorrast ja töövõimereformi tulemustest Eestis?

Ükski reform pole täiuslik, aga senised analüüsid näitavad, et inimeste sotsiaalne kaitse on paranenud, kuna töövõimetoetus on enamasti töövõimetuspensionist suurem. Samuti on tõusnud tööandjate teadlikkus ning neil on kasvanud valmisolek vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks.
Inimestel on võimalik saada abi tööle saamiseks ja tööl püsimiseks: pakutakse rohkem erinevaid teenuseid ning teenustel osalejate hulk on tõusnud.

Arvutuste kohaselt peaks uue süsteemi mõjul aastal 2022 olema 19 100 töötavat ja 16 400
töötukassa abiga tööd otsivat inimest enam, kui oleks olnud ilma uut süsteemi rakendamata. Loodan, et võimalikult paljud inimesed saavad töötukassalt vajalikke teenuseid ning leiavad endale sobiva töö. Senine statistika näitab, et tööle on saanud rohkem osalise töövõimega inimesi, kui algselt loodeti.

Kui töövõimereformi ette valmistati, võeti eesmärk, et 2022. aastal töötaksid pooled osalise töövõimega inimestest. Tegelikult täitus see eesmärk juba 2017. aastal – siis töötas 53% osalise töövõimega inimestest.

Kuidas hindad puuetega inimeste olukorda tööturul?

Puuetega inimeste olukord tööturul järk-järgult paraneb, mille üle on mul väga hea meel.
Selles on oma osa nii tööandjatel kui tööotsijatel: tööandjad on rohkem valmis arvestama töötajate erivajadustega, puuetega inimesed aga kandideerivad üha julgemini erinevatele ametikohtadele ning õpivad erinevaid ameteid. Loomulikult on meil ka siin kõvasti arenguruumi.

Tööandjatel soovitan näha puude taga inimest – vaadata kõigepealt töösoovija oskusi, teadmisi ja kogemust ning alles seejärel uurida, kas tema erivajadus võib saada töötamisel takistuseks ning kas on võimalik sellest takistusest üle saada. Soovitan ka inimeselt endalt küsida, millist toetust, abi ja kohandusi ta vajab. Tihtipeale tuleb välja, et lahendus on lihtsam, kui tööandja arvata võis.

Samuti soovitan küsida nõu ja abi. Selleks on mitmeid võimalusi. Eesti Tööandjate Keskliit on koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ellu kutsunud Tööandjate võrgustiku, eesmärgiga aidata kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööellu kaasamisele ning tõsta tööandjate teadlikkust, jagades kogemuslugusid ja praktikaid vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamisel. Selle võrgustiku liikmed aitavad hea meelega ka teisi, rääkides oma kogemustest ning jagades soovitusi.

Eesti Töötukassas töötavad tööandjate nõustajad, kes oskavad rääkida sellest, millised on ühe või teise puudeliigi eripärad tööolukordades, nad soovitavad ka kohandusi ja abivahendeid, mida puudega inimene võib töökohal vajada. Töötukassast saab töökohtade kohandamiseks ka rahalist abi.
Tööalase abivahendi saab puudega inimene sealt vajadusel tasuta.

Millisena näed puuetega inimeste elu viie või kümne aasta pärast?

Pean oluliseks võrdsete võimaluste tagamist igale inimesele, sõltumata tema soost, vanusest,
rahvusest, sotsiaalsest staatusest, puudest või muudest erisustest. See peab olema meie
peamine suund ja eesmärk. Loodan ja usun, et jõuame iga aastaga sellele lähemale nii inimeste, tööandjate, kohalike omavalitsuste kui riigi mõtteviisis ning igapäevases praktikas.

Kuidas jagad ennast pere ja töö vahel?

Tööpäevadel näen kahjuks perekonda reeglina alles hilisõhtuti, mil mu tütar juba magab.
Seetõttu püüan nädalavahetustel võimalikult palju aega perega koos veeta.
Meile meeldib ühiselt abikaasa ema kodutalu juures metsas jalutamas käia ning ka teisi Eestimaa looduskauneid kohti külastada. Kodus olles loeme tihti koos lapsega erinevaid raamatuid, tema küll rohkem vaatab pilte ja mängib nendega.

Millised on teie kogemused intellektipuudega inimestega?

Head ja arendavad. Rohkem on kokkupuuteid tööalaselt, aga kõigi meie tutvusringkonnas ja sugulaste seas on ka puudega inimesi.

Kas olete kunagi kahetsenud, et astusite poliitikasse?

Tegelikult ei ole, kuna see on valdkond, kus on võimalik Eesti inimeste elu positiivselt mõjutada.

Millest te unistate?

Sallivamast ja võrdsemast ühiskonnast nii Eestis kui maailmas tervikuna.

Meie fotokonkursi „Imelised inimesed“ lõpuüritusel pidasite kohapeal improviseeritud kõne, mis jäi paljudele meelde. Millised oli Teie emotsioonid näitust avades?
Kas oli mõni lemmikfoto?

Tegemist oli väga toreda ja ilusa näitusega ning tänan kutse eest avamisele. Arvan, et see algatus on igas mõttes positiivne nii fotokonkursil osalejate kui ka vaatajate jaoks.
Mulle meeldis näitus tervikuna, kuna see oli vaheldusrikas ja andis edasi palju positiivseid emotsioone.

Sotsiaalministrina on Tanel Kiik algatanud mitu seadusemuudatust, mis vähendaksid bürokraatiat ning vähendaksid abivajajate jalavaeva. Näiteks saab alates märtsist muutumatu või progresseeruva seisundiga raske või sügava puudega lastele määrata puude ühekordselt kuni 16-aastaseks saamiseni, samuti piisab nüüd töövõimet välistava seisundi puhul eksperthinnangust terviseandmete põhjal. Alates juulist suurendatakse hooldusperede toetamist ning puudega lapse toetust laiendatakse harvikhaigusega lastele, kellel pole puuet pole määratud.
Maikuus tunnustas Tartu Ülikool Tanel Kiike Skytte medaliga kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisel Eestis ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse.