Riik tahab vähendada puuetega inimeste organisatsioonide rahastust

Foto: Pixabay

Eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu soovib riik vähendada puuetega inimeste organisatsioonide rahastust poole võrra. See paneb väga paljud organisatsioonid olukorda, kus neil tuleb tegevus lõpetada.

Suur osa organisatsioonide rahastusest laekub läbi Hasartmängumaksu nõukogu.
Tulenevalt eriolukorrast on aga hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenenud, mille tulemusena näeb Sotsiaalministeerium vajadust kärpida puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kuni 50% ulatuses. “Need on liidud, ühingud ja kojad, mis nõustavad igapäevaselt erivajadusega inimesi, pakuvad neile rehabilitatsiooni, huvitegevust ning huvikaitset, aga nõustavad ning koolitavad samal ajal ka riigi ning eraettevõtteid ligipääsetavuse ning paremate praktikate osas.

Väga paljud meie inimesed töötavad juba täna poolenisti vabatahtlikkuse alusel. Kui nüüd riigilt saadavat toetust vähendada, ei ole paljudel vahendeid kas või selleks, et ruumide eest renti maksta, rääkimata töötajate palgamaksetest või tegevuseks mõeldud ja ürituste korraldamiseks vajalike kulude kattest. On tõenäoline, et olukorra realiseerudes peavad mitmed organisatsioonid tegevuse lõpetama, mis on lubamatu,” ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.

“Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid suretatakse välja! Juba eos on see häbiplekk, et huvikaitse on üles ehitatud projektipõhisusele, rahastuse vähendamine tähendab selgelt olelusvõitlust üldse püsimajäämise nimel,” sõnas Eesti liikumispuudega inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.

Ehkki teine osa ühingute tegevuseks vajalikust rahastusest saadakse projektipõhiselt, on tänaseks ka projektitoetuste saamine muutunud keeruliseks. “Üks meie liikmesorganisatsioon taotles rahastust 4 korda, kuid edutult. Pärnu pimedate ühing palus projekti korras riigilt rahastust oma tegevuseks, kuid see lükati tagasi põhjendusega, et ühing tegeleb meelelahutusega. Me oleme hämmeldunud ja mures, sest ehkki täna füüsiliselt töö seisab, on ruumide eest üüri vaja ikka maksta ning oma inimestega suhelda, neid keerulisel ajal toetada ja aidata. On ootamatu ja hämmastav, et olukorras, kus riik kaalub konkreetsete ettevõtete toetamist sadade miljonite eurode väärtuses, ei leita muud lahendust, kui kärpida ühe ühiskonna haavatavama osa toetusmeetmeid,” ütles Rosin.

“Tegemist on vägagi sisulise otsusega, see näitab suhtumist, et need inimesed meie ühiskonnas, kelle huve tõesti kaitsta vaja on, ei vääri seda. Kuigi selge vajadus on olemas. Alles hääletatud lisaeelarvega suurendati Vabariigi Valitsuse reservi, riik emiteeris kriisi üleelamiseks võlakirju ja teeb seda veel, sellest osa raha on lisaeelarvega jagatud ja osa raha pandud valitsuse reservi. Peame ainuõigeks, et leitakse ka vahendid katmaks vähenenud hasartmängumaksu laekumist käesoleval aastal,” ütles Tiri.

Sel aastal jagas riik kõigile puuetega inimeste organisatsioonidele 1 090 000 eurot, mis jaotatakse laiali 49 suuremale organisatsioonile, mis omakorda koondavad üle 200 väiksema organisatsiooni. Kärpides summat 50% võrra, võidaks riik vaid 545 000 eurot. “Kui vähendame riigipoolset toetust, võime end leida peagi olukorrast, kus meil puudub ressurss nägemispuudega inimeste esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks,” nentis Jakob Rosin Eesti Pimedate Liidust.

“Liikumispuudega inimeste probleemid ei vähene seetõttu, et meil on kriis. Lisaks tavapärasele tööle- liikumispuudega inimesi puudutava info kanaldamine, koostöö avaliku ja erasektoriga, näiteks Politsei, Päästeameti ja Kaitseliiduga koostöös puuetega inimeste päästmine eriolukordades- praktilised õppused, poliitika kujundamine osaledes erinevates töörühmades ning nõukogudes, kohalike omavalitsuste nõustamine sotsiaaltranspordi, kodukohanduse ja ligipääsetavuse valdkonnas oleme peagi COVID19 haiguspuhangust tingitud nõustamise lisavajadusele ka ravijärjekordade küsimuse ees,” kirjeldas tekkivat olukorda Lili Tiri.

Mõlemad organisatsioonid leiavad, et plaan puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kärpida ei ole mitte ühelgi moel aktsepteeritav ning erivajadusega inimeste haavatavuse vähendamiseks tuleks riigil leida meetmed organisatsioonide jätkuvaks toetamiseks.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu missioon on seista liikumispuudega inimeste inimõiguste, kodaniku õiguste, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste eest.

KOKKUVÕTE

Koroona-kriisi tõttu on riigil vähem raha.
Puudega inimeste organisatsioonid on mures, sest nende rahastust tahetakse vähendada.
Puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ja toetust, ka kriisi ajal.