Riik ja omavalitsused otsivad lahendusi erihoolekande ja eestkoste korraldamiseks

Foto: erakogu 

Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused otsisid aasta viimasel koostöökohtumisel lahendusi pikkadele järjekordadele riiklikus erihoolekandes. Samuti arutati, kuidas oleks võimalik parandada eestkoste korraldamist kohalikes omavalitsustes (KOV).

Kohtumisel tutvustas erihoolekande hetkeolukorda sotsiaalkindlustusameti esindaja
Helen Tähtvere, kes rõhutas, et erihoolekanne on sotsiaalkindlustusameti üks laiemaid ja suuremaid ja rahanõudlikumaid valdkondi. Augusti lõpu seisuga oli erihoolekandeteenustel ligi 6000 inimest, kuid hinnanguliselt oleks vajadus erinevate teenuste järele 13 000 inimesel.

“Erihoolekanne on kindlasti sotsiaalministeeriumi prioriteet. Meie esimene eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult iseseisvat ja väärikat elu koduses keskkonnas, kus inimestele on kättesaadavad ka kõik nende eluks vajalikud teenused, alates arstiabist kuni näiteks raamatukoguteenuseni välja,“ ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Samuti peab inimestel olema võimalus teha neile sobivat tööd. Oleme ka riigieelarvesse esitanud vastavad taotlused ja seisame nende eest.“

“Eestkoste ja erihoolekanne on teemad, mis pole olulised ainult kohalikele omavalitsustele või riigile, vaid puudutavad vähemal või rohkemal määral meid kõiki. Võib arvata, et nii erihoolekanne kui eestkoste vajavad edaspidigi tähelepanu, seega hoiame teemat aktuaalsena ning soovime omada hetkeolukorrast ülevaadet,” sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Et inimesi mitte abita jätta, on kohalikud omavalitsused paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest.“

Jan Trei toob riigipoolse hea praktikana välja sotsiaalkindlustusameti pilootprojekti “Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOVis”. Ühiselt arvati, et selline jagatud vastutuse mudel, kus riik ja omavalitsus rahastavad inimeste teenuseid koos ning otsuseid tehakse inimesele lähedal peaks ka tulevikus jätkuma.

Eestkoste korraldus vajab kohalike omavalitsuste arvates üle vaatamist, sest tänane olukord ei taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Probleemiks on ka see, et kohalikud omavalitsused kannavad kulusid seoses eestkostega nii juhul, kui kohalik omavalitsus on määratud eestkostjaks kui ka olukorras, kus eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Rait Kuuse sõnul ei ole riik pidanud seni vajalikuks kohustuste jaotust muuta, kuid kindlasti jätkatakse koostööd eestkoste arendamisel ja tegevuse kvaliteedi parandamisel.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnul on kohalike omavalitsuste huvide eest seisva liidu üheks eesmärgiks see, et omavalitsusele kompenseeritakse kulu, mida omavalitsus seoses erihoolekande kohtade puudusega kannab. Üleriigilise omavalitsusliiduna on Eesti Linnade ja Valdade Liidu eesmärk seista kohalike omavalitsuste huvide ja ootuste eest. Koostöös sotsiaalministeeriumiga korraldatakse regulaarseid koostöökohtumisi ka järgmisel aastal.

KOKKUVÕTE

Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused arutasid kohtumisel, kuidas parandada erihoolekande ja eestkoste korraldamist kohalikes omavalitsustes.
Eestkoste korraldus vajab kohalike omavalitsuste arvates üle vaatamist.

Tänane olukord ei taga eestkostetavale piisavalt kaitset.