1

Puuetega inimestel on õigus väärikale elule!

Katrin Jõgisaar, Ökotark MTÜ koolitaja.

Puuetega inimeste konventsiooni päev. 2008. aasta 3. mail jõustunud konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabadusi.

Riigikogu ratifitseeris konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli 21. märtsil 2012. aastal. Eesti võttis sellega endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks. Õiguskantsleri hinnangul peavad kõik Eesti inimesed, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid veenduma, et nende tegevusvaldkonnas arvestatakse erivajadustega. Ainult nii tunnevad puuetega inimesed, et nende õigusi kaitstakse ning nad saavad ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel.

Tegelikkus on aga teistsugune.

Kohalikud omavalitsused kaasavad inimesi liiga vähe. Unustatakse, et ainsad tõelised eksperdid puuetega inimeste vajaduste teemal on puuetega inimesed ise. Kabineti vaikuses neid vajadusi teada ei saa ja välja ei mõtle. Arendades teenuseid ja toetusi on vaja uurida, mida tunnevad või vajavad inimesed, kellel on erivajadus.

Hiljuti kurtis üks liikumispuudega inimene mulle, et Tallinna Linnavalitsuse hoonesse on ratastooli või käimisraamiga keeruline pääseda, kuna ust on raske avada. Oluliselt parandaks ligipääsetavust iseavanev uks. Kui samal inimesel oli vaja külastada tualetti, suunati ta teenindussaalist keldrikorrusele, mis polnud tema abivahendile ligipääsetav. Liikumispuudega inimene otsustas leida teise tualeti väljaspool linnavalitsuse hoonet. Linnavalitsuse teenindussaalist ei leidnud ta üles ka punktkirjas majaplaani, mis on pimedatele ja nägemispuudega inimesele ülioluline.

Miks on vaja rääkida just sellistest pisikestest asjadest nagu tualeti külastamine? Aga sellepärast, et kõik inimesed tahavad elada väärikalt. Kui teenindussaali kujundades oleks küsitud liikumispuudega inimestelt, mida nad arvavad saali ligipääsetavusest, oleks saanud kohe selgeks, et trepp keldrikorrusele pole sobiv lahendus.

Puuetega inimesi tuleb kaasata ka seadusloomesse ja kohaliku tasandi otsustesse, vältimaks olukorda, et mõeldi hästi, aga läks nagu alati.

Mina rohelisena seisan inimeste õiguse eest väärikale elule! 

Rohelised seisavad parema ligipääsetavuse, õiglasemate toetuste ja puuetega inimeste kaasamise eest. Teen erakonna volikogule ettepaneku moodustada eraldi töörühm puuetega inimeste õiguste tagamiseks Eestis, aga Euroopa Roheliste Partei kaudu ka Euroopas laiemalt.