1

Ele Janno luuletus Vaimupuule

Fotol Ele Janno

Ele Janno on Rapla Hooldekeskuse Tugikeskus Vahtra klient, Vaimupuu tegemisi jälgib ta algusest peale. Ele tegeleb käsitööga ja on võitnud peaauhinna tantsukonkursil „Vahtra „Tantsud tähtedega“.

Päeval, mil avati Vaimupuu uus koduleht, käisid paljud vahtrakad seda uudistamas.
Tohutu rõõm sellest, et igaüks saab nüüd ise lugeda artikleid ja leida informatsiooni,
oli inspiratsiooniks nii mõnelegi uudistajale.
Ele hakkas lausa luuletama!

Ta õhkas, et Vaimupuu on nii üksi, aga samas nii tugev ja kaitseb kõiki.
Sellest tekkis luuletus, mille pidime edastama Vaimupuu toimetusele.

Vaimupuu on üksi.

Lähen otsima üht puud,

mis kannab nime –

Ma ei tea.

Vaimupuu on pisike,

roheline, okkaline.

Ta kasvab tasasel teel,

tal on okkad.

Puhuvad tuuled.

Ei tohi hüüda oma nime.

Tuultes ta sirgub.

Üksik puu nutab ka,

tal on nii kurb.

Ta on nii pisike,

roheline tammepuu,

kollased lehed sahisevad tuules.

Tammepuu –

ta on roheline,

puu on kollane

ja ta on minu lemmik.

Tammepuu on Vaimupuu.