Sotsiaalkindlustusamet keskendub inimeste heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele.
Üks eesmärk on teha teenused ligipääsetavaks kõigile inimestele.
Ligipääsetavust vaadeldakse tervikuna, seda nii ameti enda teenuste kui ka nende puhul,
mida osutatakse teenuslepingutega.

Jaanuari keskel avas uksed sotsiaalkindlustusameti Tartu uus esindus koos klienditeenindusega.
Tegu ei ole pelgalt renoveeritud pinnaga – majja kolisid kokku varem Tähe tänav 106 ja Põllu tänav 1a asunud kontorid. Edaspidi leiavad kliendid meid kesklinnast aadressil Pepleri 35, kuhu on töötajatel ja klientidel nii asukoha kui ka keskkonna mõttes mugavam tulla.

Uue ja ajakohase teeninduskeskkonna loomisel lähtusime soovist luua koht, mida saavad ilma kõrvalise abita kasutada võimalikult paljud inimesed, sõltumata nende vajadustest. Kõik pääsevad teenuseid saama, olenemata sellest, kas nad lükkavad enda ees lapsevankrit, näevad või kuulevad halvasti, kasutavad liikumiseks kellegi abi või mõnd abivahendit.

Võib ju mõelda, et kõigi kasutajate eripäradega arvestamine on tänapäeval iseenesest mõistetav, kuid see pole nii lihtne. Kui meil endal pole tarvis, siis me sageli ei mõtle sellele, kui raske on ületada omal jõul viie sentimeetri kõrgust lävepakku või siseneda pöörduksest, kui sa seda enda ees ei näe; kuidas mahtuda koos lapsevankri/koera/kohvri/ratastooliga selleks ettenähtud sektorisse või kuulda, mida sõrmevajutuse peale vastatakse fonoluku kõlaris. Läbimõeldud ligipääsetavus teeb kõigi elu mugavamaks ja ohutumaks. Siin kehtib põhimõte – kui ei tea, mida tahta, siis ei oska sellest ka puudust tunda.

Koos Riigi Kinnisvara ASiga uut esindust plaanides seadsime sihiks, et kõigile ligipääsetav klienditeenindus ei tähenda ainult mõnusat asukohta linna tuiksoonel, vaid ka igaühe turvalist hoonesse pääsu alates tänavast ning sujuvat jõudmist õige ametnikuni, kes tegeleb kliendiga tema jaoks mugavaimas teeninduskohas.

Projekt sai alguse 2018. aastal, mil Riigi Kinnisvara AS asus koos Velveti disainibüroo ja eri sihtrühmadest koostööpartneritega välja töötama rakendatavaid lahendusi ligipääsu parandamiseks. Sotsiaalkindlustusameti Tartu klienditeeninduses on need suures osas ellu viidud. Osa lahendusi on kasutusel esimest korda, kuid need on oma olemuselt nii universaalsed, et neid saab kasutada igas keskkonnas.

Ligipääsetavust toetavaid lahendusi
Pimedatele ja vaegnägijatele loodud lahendustena on klienditeeninduses punktkirjas majajuht, taktiilsed ehk pimedate juhtteed, mis kulgevad maja välisuksest järjekorraaparaadi, teenindusboksi ja invatualetini. Esimest korda on korruste info punktkirjas kuvatud trepikäsipuudele, ka uksekäepidemetelt saab infot oma asukoha kohta.

Järjekorraaparaadile on paigaldatud lisamoodul: sõrmisklahvistikul väljastatakse järjekorranumber, mis suunab kliendi tema numbri saabumisel taktiilse tee kaudu teenindaja juurde.

Kurtidele ja vaegkuuljatele oleme loonud rohkem visuaalseid võimalusi. Vaegkuuljate jaoks on paigaldatud spetsiaalsed silmusvõimendid nii kliendiboksi kui ka avatud letti, kontoripinnal on silmusvõimendiga varustatud ka nõupidamiste ruum. Kui inimene tutvustab end järjekorraaparaadil vaegkuuljana, siis suunatakse ta silmusvõimendiga teeninduskohta. Häire korral lülituvad helisignaalile lisaks sisse ka märgutuled, mis suunavad inimesed majast välja. Esimest korda kasutame kontoripinnale pääsemiseks fonolukulahendust, kus info kuvatakse ka visuaalselt.

Ratastooliga klientidele mõeldes oleme eemaldanud astmed ja lävepakud, uksed on nii laiad, et puudub oht endale viga teha. Klienditeenindajate lauad on kujundatud nii, et ka ratastoolis klient saab mugavalt oma jalad laua alla mahutada. Riigi Kinnisvara lõi ruumikujundajate ja ratastoolis kasutajate näpunäiteid arvesse võttes nõupidamiste ruumi moodullaudade uue disaini, mis laseb liigutada laua ratastooli ette selliselt, et lauapinnad jäävad kasutaja jaoks sobivale kõrgusele.

Inimesed pääsevad meie juurde iseseisvalt: tulgu nad ratastoolis, rulaatoriga, juhtkoeraga, lihtsalt memme-taadi-sõbra toetajana või suisa kaks kätt taskus. Kliente ootame enda juurde hoovi poolt, see tundus kodusema ja ohutuma lahendusena. Nii suuname kliendid eemale kesklinna liiklusvoolust, autoga tulijale on parkimiskohad ning jalakäijale suurem ja avaram sissepääs.

Tulevikku vaatav mõtteviis
Parema ligipääsu universaalseid lahendusi on loodud varemgi, viimane suurepärane näide on Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta.

Sotsiaalkindlustusametis oleme koostöös Riigi Kinnisvaraga ja sihtgruppide esindajaid kaasates võtnud sihiks järgida ka kasutajate heakskiidu juba pälvinud universaalseid lahendusi ning neid edasi arendada ja disainida. Palju mõtteid on paika loksunud tänu Riigikantselei juures töötava rakkerühma pooleteiseaastase tegevusele. Seal on välja toodud puudujääke keskkondade kavandamistel, mis mõjutavad paljude inimeste iseseisvat ligipääsu eluliselt olulistesse kohtadesse.

Kogu maailma ei saa ühe päevaga korda teha, kuid oleme otsustanud koos sihtrühmade võrgustikuga näidata teed neile, kellele võib-olla tundub, et universaalsete lahenduste korral kasutajate hulk oluliselt ei muutu. Meie usume, et muutub. Muutuvad ka teenuste mugavus, kättesaadavus ja ka inimeste soov eri teenuseid tarbida.

Ligipääsetavus ei ole luksus, see on edasiviiv mõtteviis ning võimaluse loomine kõigile inimestele, et nad saaksid igapäevaelus osaleda iseseisvamalt. Ettevõtetele tähendab see rohkem kliente ja inimestele teenuste lihtsamat kättesaadavust ilma, et piirataks või diskrimineeritaks neid, kellel on läbimõtlemata keskkonnas keerulisem toime tulla.

Peaaegu meil kõigil on mingi eriline vajadus või (abi)vahend – lapsevanker, prillid, kargud, ratastool, kuuldeaparaat ja meil on vanemad ja vanavanemad, kes neid kasutavad. Ja ka need inimesed, keda praegu miski ei takista, vananevad – ühel päeval oleme ikka kõik õnnelikumad, kui ei ole treppi, kui kiri on seinal suuremalt ja keegi räägib meiega lihtsalt ja rahulikult selles keeles, millest me aru saame.

Koostöös saavutatud tulemused
Siin on paslik tsiteerida maailmarändur Tom Valsbergi: „Need hiiglased, keda me imetleme, on lihtsalt inimesed, kes on üksteise otsa roninud. Suured asjad tehakse alati ära koostöös.“

Koostöö on edu võti. Meiegi pole suutnud kõike ellu viia üksi mõeldes ja üksi tehes. Oleme saavutanud hea tulemuse ja kliendisõbraliku keskkonna koos mõeldes ja tegutsedes, koos oleme kõik loodud uuendused, parandused ja täiendused ka läbi katsetanud.

Riigi Kinnisvara AS ja sisearhitekt Kristi Lõhmus koos Embachi ehitajatega on meie klienditeenindust katsetamiste tulemusel ümberplaaninud, lammutanud ja uuesti üles ehitanud. Meie piiritu tänu koosmõtlemise, testimise ja uute lahenduste loomise eest kuulub Ave Jaaksonile ja Margit Rosental-Tustitile (MTÜ Händikäpp), Jakob Rosinale (Eesti Pimedate Ühing), Teet Kallasele (MTÜ Ligipääsetavuse Foorum), Tiit Pappile (Eesti Kurtide Liit), kummardus ka Lili Tirile (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit), Juta Saarevetile (Õiguskantsleri Kantselei) ja Keit Partsile (Ligipääsetavuse rakkerühm), kes on ligipääsetavuse teema tõstnud avalike teenuste pakkumisel nii oluliseks, et sellest on saanud sotsiaalsete teenuste lahutamatu osa.

Soovime, et taoline kavandamine ja keskkonna loomine ei oleks seotud pelgalt sotsiaalteenuste või riigimajadega, vaid saaks heaks ehitustavaks kõigi ühiskasutatavate hoonete ja ruumide loomisel.

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Sotsiaaltöö.