Kuidas koroonakriisist targalt väljuda ja mida sellest õppida

Minu vanaema rõhutas alati, et ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata…

Esmalt peaksime ausalt tunnistama, et oleme seda loodust niipalju saastanud, vägistanud ja kurnanud, et nüüd hakkab ta meile tasapisi kätte maksma. Elusal ja elutul loodusel puudub range piir ning sellel piiril sagivad tuhanded erinevad viirused, kes vajavad endi paljunemiseks elusaid organisme, olles ise infokogumid. Kui see võõras info (viirus) satub elusasse rakku, täpsemalt selle tuuma, annab ta rakule käsu selle info paljundamiseks. Nii juhtubki, et organism kaotab kontrolli ja hakkab täitma kallaletungija käske. Võrreldes inimese, looma või ka taimega (ka taimedel on hulgi viirushaigusi) muutuvad viirused väga kiiresti. Üheks peamiseks põhjuseks võib olla ultraviolettkiirgus, mis hävitab ka ise oma aktiivsusega viirused, aga teisalt muudab nende struktuuri. Tänu tuumakatsetustele, kemiseerimisele ja muule inimtegevusele on atmosfääri osoonkihti tekkinud augud, mis lasevad üha rohkem ultraviolettkiirgust maa- ja veepinnale. Kuid ka vale ravimite tarvitamine, toitumine, elustiil jne annab palju võimalusi viiruste muutumisel üha tigedamaks ja õelamaks. Igal aastal sureb tegelikult gripiviiruste tagajärjel maailmas sadu korda rohkem inimesi kui seda põhjustas koroona.

KUIDAS PEAKSIME KÄITUMA PÄRAST KOROONA-KRIISI?

Hoiame ennast ja teisi, austame loodust ja käitume väärikamalt!

• Peseme oma käsi tihti ja korralikult, alati pärast tualetikasutust ja õuest tuppa tulekut ning enne söögitegemist ja sööma hakkamist.
• Hoiame puhtust – oma eluruume koristame iga päev.
• Igasugused loomsed produktid (liha-, muna- ja piimatoidud) küpsetame korralikult läbi (või keedame, hautame jne).
• Kanname kaitsemaske alati siis, kui põeme ise mingit viirust, et seda mitte teistele edasi anda. Näiteks Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas on kombeks käia maskiga igapäevaselt. Kui siiani mõjusid lõunamaised maskides turistid meie tänavapildis naljakana, siis nüüd enam mitte.
• Kui oleme haiged, siis oleme võimalikult kaua koduseinte vahel ja ravime ennast korralikult terveks, enne kui teiste inimestega kokku puutume.
• Alahinnata ei tohiks ka kaitsepookimiste ja vaktsineerimise soovitust. Eriti tähtis on selle nõude jälgimine siis, kui lähete kusagile võõrale soojale maale.

Soojal maal ei tohi juua suvalist joogivett ja seda isegi mitte hotellis. Ettevaatlik tuleb olla jääkuubikutega, need tehakse tavaliselt kraaniveest. Isegi hambaid soovitatakse pesta poest ostetud joogiveega.

• Käime varasemast rohkem looduses ja tegeleme tervisespordiga (vähemalt pool tundi päevas).
• Hoiame pargid ja metsad prügist vabana. Prügi koht on prügikastis. Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
• Hädaldame vähem! Kõik see, mida ülearu kardad, võib ka sulle osaks saada. „Häda kogub häda, mäda mäda, õnnetus õnnetust ja haigus haigust!“ – Seda tõde kordas minu tark vanaema ikka hommikust õhtuni.

Positiivne mõtlemine tagab nii vaimse kui füüsilise tervise!