Erilised inimesed eriolukorras

Foto: Pixibay

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord on kestnud juba kuu aega. Küsisime intellektipuudega inimestega tegelevatelt organisatsioonidelt, kuidas on nende töö korraldatud, et kliendid ei jääks vajalikest teenustest ilma ning kõik oleksid terved ja rõõmsad.

Enamik organisatsioone töötab kaugtöö põhimõttel, töötajad on korraldanud kriisikoosolekuid ning tegevused on omavahel ära jaotatud nii, et tagatakse klientide elule ja tervisele ohutu teenuse osutamine ja töötajatele turvaline töökeskkond. AS Hoolekandeteenused töötajatele on olemas juhend, kuidas kriisiolukorras koroonaviirusesse nakatumist ennetada ja kuidas nakatumise korral käituda, selle kohta saab lugeda siit.

Kui eriolukorra algul oli paljudel erivajadusega inimestel raske aru saada, et nüüd tulebki kodus olla ning sõpradega kohtuda ei tohi, siis nüüd on kõik olukorra tähtsust mõistnud ning püüdnud uue elukorraldusega hakkama saada.

Päevakeskused ja koolid on oma uksed sulgenud, vaid äärmisel juhul (näiteks kui lapsevanem/eestkostja peab oma töö tõttu terve päeva kodust eemal olema ja/või kliendi seisund vajab pidevat tuge) osutatakse ka teenuseid, ent need viiakse läbi rangeid hügieeninõudeid järgides.

Põhiliselt toimub töö telefoni ja interneti vahendusel. Kõige rohkem esitatakse küsimusi telefonitsi. Vahtra Tugikeskuse töötajate sõnul on neil alati aega oma kliente ja nende lähedasi ära kuulata.

Peamiselt annavad tegevusjuhendajad, õpetajad ja tugispetsialistid klientidele ja lapsevanematele nõu, kui oluline on kätepesu ja enesekaitsevahendid, kuidas mingis olukorras tegutseda, kuidas kodusel perioodil võimelda või muid arendavaid tegevusi sooritada, mida huvitavat oma erivajadusega lähedasega ette võtta, kui ideed otsa saavad jne, jne. Tihti on küll kõik vajalik teada, uudistest mitmekordselt loetud-kuuldud, ent oluliste asjade kordamine tegevusjuhendaja toetava ja rahuliku häälega teeb asja selgemaks.

Online-nõustamisi saab pakkuda vaid neile, kel on selleks tehnilised võimalused.

Kõik organisatsioonid on informeerinud oma kliente ja lapsevanemaid e-kirjade, infolehtede ning interneti kaudu (koduleht, Facebooki-keskkond). Jagatud on terapeutide ja nõustajate kontakte, kes aitaksid erilisemate juhtumite puhul. Tehakse veebiseminare ja LIVE-esinemisi. AS Hoolekandekeskused on loonud virtuaalse nipinurga, kus kodud omavahel vajalikku nõu ja praktikas äraproovitud nippe jagavad. Nipinurka vaata siit: https://www.hoolekandeteenused.ee/nipinurk-mida-teha-karantiiniajal/

Käo Tugikeskuse alternatiivkommunikatsiooni meeskond on koostanud PCS-piltidest sotsiaalseid lugusid, et nende laste/noorte vanemad saaksid eriolukorda selgitada (vt lisatud pildilood „Kodus on hea“ ja „Koroonaviiruse test“).

Ööpäevaringsetes asutustes on elukorraldus tubasem kui varem, kodust kaugel ei käida ja külalisi vastu ei võeta. Iga päev veedetakse paar tundi oma maja õuealal, eelistatud on aktiivsed tegevused. Kodude seintel on lihtsas keeles plakatid ja piktogrammid, mis õpetavad tugevdatud hügieeninõuetest kinni pidama.

Kõik meile vastanud kiitsid oma lapsevanemaid ja lähedasi, kes on eriolukorrast tingitud muutusi rahulikult võtnud ning omalt poolt palju kaasa aidanud, et see võimalikult leebelt mööduks. Seni on klientide tuju tavaline või hea, suuremaid probleeme pole eriolukord neile tekitanud. Kõik loodavad, et eriolukord lõpeb kiiresti ning me saame peagi tagasi oma tavapäraste toimetuste juurde naasta. Vaimupuu ühineb nende soovidega.