1. Kuidas kavatseb teie erakond parandada tulevikus Eesti erivajadusega inimeste elu?

Sotsiaaldemokraadid:

Inimese ajutine või püsiv tervisemure ei tohi olla takistuseks osalemisele ühiskonnaelus ja töös. Ligipääsetavus on väärtus, mis loob õiglasema ühiskonna.
Sotsiaaldemokraatide suur saavutus 2022. aastal oli hooldekodukoha saamine pensioni eest. Hooldekodu peab olema aga viimane valik. Eakale või erivajadusega inimesele peab olema võimalus kodus elada ja seda toetab riik. Kodu peab olema erivajadusi arvestav, näiteks liikumise erivajaduse korral kasutada kaldteed ja lifte. Kodu mööbliga sisustamisel ja vannitoa kohandamisel tuleb samuti arvestada erivajadustega. Muudame füüsilise ligipääsetavuse erivajadustega inimestele nõudeks kõigi hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, avaliku ruumi rajamisel ja ühistranspordis. Füüsilise ligipääsetavusega oleme edukamad olnud, aga infole ligipääs vajab järele aitamist. Meil on kavas toetada viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke teenuse osutamist ja info esitamist lihtsustatud kujul.

Eestimaa Rohelised:

Rohelised soovivad:
võrdset ja väärikat kohtlemist kõikidele inimestele;
rohkem sobivaid töökohti erivajadustega inimestele;
kultuuri ligipääsetavust;
ligipääsetavat linnaruumi;
digitaalset ligipääsetavust (näiteks lihtsat keelt);
kvaliteetset erivajadustega inimeste haridust üle Eesti;
töövõime reformi puudusi vähendada;
viipekeele väärtustamist;
õiglasemat kohatasu hoolekandeasutustes;
erivajadustega inimestele sobivamat 32-tunnist töönädalat;
suuremat tähelepanu vaimse tervise probleemide ennetamisele.

Eesti 200:

Eesti 200 on kõikide võimaluste erakond. Me usume, et erivajadus ei tähenda võimete puudumist, seega peavad võimalused olema võrdsed. Eesti 200 kandidaatide hulgas on mitmeid puudega inimesi. Meiega on kõik võimalik! Erivajadustega inimeste elu kavatseme parandada suuremate haridusvõimaluste, personaalsete teenuste ja ligipääsetavuse abil, aga ka erivajadustega inimestesse suhtumise muutmise abil.

2. Mida arvate puudetoetuse suurusest – sõltuvalt puude raskusastmest 28,64 – 53,70 eurot kuus? Kas ja kuidas kavatsete seda tõsta?

Sotsiaaldemokraatlik erakond:

Puudetoetused peaks hüvitama puude tõttu tekkinud lisakulutusi. Näeme ennekõike, et ühiskond peab olema sedavõrra ligipääsetav, et puude tõttu lisakulutusi ei tekiks. Siiski on puudega inimestel väljaminekud abivahenditele ja teenustele. Kuna kõik hinnad on tõusnud, siis tuleb üle vaadata ka lisakulutusi hüvitav toetus.

Eestimaa Rohelised:

Toetused puudega inimestele on liiga väikesed.
Nii väikesed toetused mõjuvad narrimisena.
Suurendame toetused vähemalt kahekordseks.
Täpsed katteallikad lepime kokku, kui pääseme riigikokku.

Eesti 200:

Puudega inimesel on vaja väga erinevaid asju ja teenuseid ja Eesti 200 keskendub programmis nendele. Vajalikud teenused ja abivahendid on kallimad, kui võimalik väikse toetuse tõus – seega pole tegemist kokkuhoiuga. Eesti 200 usub, et igale puudega inimesele on kõige suuremaks abiks just talle sobivad teenused ja abivahendid ning neid saab pakkuda senisest palju lihtsamalt ning kaasaegsel moel. Eesti 200 loob inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenusena. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse. Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt. See tähendab, et inimene saab talle vajalikud teenused, arstiabi, nõudetranspordi, abivahendid ja muu vajaliku kätte oma vajaduste järgi.

3. Mida teate ligipääsetavuse nõuetest ja missuguseid neist kõige olulisemaks peate?

Sotsiaaldemokraatlik erakond:

Puuetega inimeste õiguste konventsioon, millega Eesti liitus 2012. aastal, seab ootusi ligipääsetavusele. 2021. aastal sai Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt soovitusi mitmes eluvaldkonnas. Soovitused tuletavad meelde vaadata üle ühistranspordi, ehitamise, veebilehtede ning toodete ja teenuste juurdepääsetavuse nõuded. Avalik teave ja meedia, sealhulgas televisioon, peab olema kasutatav erivajadustega inimestele. Kui viipekeele, kirjutus- ja kirjeldustõlkes on olnud arenguid ja need on meediakasutuses nähtavad (näiteks subtiitrid on tavalised, lisaks viipekeelsed uudised, kirjeldustõlkega vabariigi aastapäeva etendus), siis lihtsas keeles info andmine on alles alguses. Lihtsas keeles info andmine toetab peale lugemis- ja õpiraskustega inimeste ka alles keelt õppivaid inimesi, nt sõjapõgenikke, Eesti ühiskonnaelust arusaamisel. Kõige rohkem aitab lihtsas keeles info andmine vähendada kohtu kaudu eestkostele seadmist, põhjusel, et inimene ei saa ühiskonnaelust aru või ei oska oma asju ametiasutustes ajada.
Konventsiooni artikkel 12 ootab puuetega inimeste võrdset tunnustamist seaduse ees. Meil tuleb loobuda mõtteviisist, et osad inimesed ei suuda enda eest otsuseid langetada. Inimese enda otsus ei pea olema teiste inimeste hinnangul tema paremates huvides olev, vaid põhinema inimese tahtel ja eelistustel, seejuures on inimesel õigus võtta riske ja teha valesid valikuid. Nii nagu seda teevad kõik inimesed. Enamasti satuvad otsuste tegemise võime kohtuliku hindamise alla puudega inimesed. Eestkoste alla sattumisel kaotavad nad ka suurema osa inimõigustest, näiteks õiguse valida oma elukohta, teha otsuseid oma rahaga ja osaleda valimistel. See ei ole lihtsalt juurdepääsetavuse raskuste küsimus, näiteks et inimene ei pääse hoonesse, vaid tema õigused on ära võetud. Inimõiguste tagamise ja võrdse kohtlemise seisukohalt on eestkoste alla sattumise vähendamine olulisim küsimus intellektipuudega inimeste huvikaitses.

Eestimaa Rohelised:

Roheliste jaoks on kõik ligipääsetavuse teemad olulised.
Me ei soovi jagada inimesi olulisteks ja vähem olulisteks.
Me ei saa valida kõige tähtsamat lisavajadust.
Meie erakond on kursis ligipääsetavuse teemaga.
Ligipääsetavus aitab kõigil ühiskonnas osaleda.
Rohelised pooldavad võrdseid võimalusi.
Füüsiline ligipääsetavus on eriti oluline liikumis- ja nägemispuudega inimestele.
Digitaalne ligipääsetavus aitab lugemise ja arusaamise raskustega inimesi.
2025. aastal jõustuvad karmimad nõuded toodete ja teenuste ligipääsetavusele.
Paljud ettevõtted peavad oma kodulehed lihtsamaks muutma.
On oluline, et Eesti täidaks võetud kohustusi.
Roheliste meelest peaks ametlik info olema vähemalt selges keeles.
Kõige tähtsam info peab olema avaldatud ka lihtsas keeles.
Ligipääsetavuse loomisel on vaja kaasata neid,
kellele ligipääsetavust luuakse.

Eesti 200:

Kõige paremini on ligipääsetavuse nõuetega kursis Eesti 200 erakonna puudega kandidaadid ise. Erakonnana lähtume ÜRO puuetega inimeste konventsiooni nõuetest. See tähendab, et ligipääsetavad peavad olema nii ruumid, avalik ruum, teenused kui ka haridus ja meditsiin. Eestis on vaja väga palju ära teha ligipääsetavuse parandamiseks. Ligipääsetavus on inimese põhiõigus. Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendatakse põhjalikult kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu. Lisaks ligipääsule oma kodule, avalikus kasutuses hoonetele ja avalikule ruumile ja teenustele on erakond Eesti 200 programmis ka näiteks ligipääsetavate e-raamatute toetuse loomine ning kuulmispuudega inimestele piisava juurdepääsu võimaldamine viipekeeletõlkele. Programmis on ka eraldi nimetatud, et mänguväljakud, välijõusaalid, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ja täiskasvanutele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone. Ligipääsetavus aitab kõiki ühiskonna liikmeid, aga see on ka inimeste põhiõiguste kaitsmise alus ning eeldus.

4. Mis on teie erakonna arvates Eesti Vabariigi eesmärk ja kuidas kavatsete seda saavutada?

Sotsiaaldemokraatlik erakond:

Sotsiaaldemokraatidele on Eesti tugev ja õiglane rahvusriik Euroopas. Eesti on õigusriik ja siin kaitstakse iga inimese vabadust ja väärikust. Iga inimene peab saama maksimaalselt kasutada oma võimeid ja tundma end väärtuslikuna. Allpool on mõned meie plaanid.
Rohkem saab lugeda siit:

Eestile toovad edu targad ja hoitud töötajad. Seisame töötajate õiguse eest saada enesetäiendust ühel tööpäeval nädalas, teha karjääripööre ja saada kaugtöö kulude eest hüvitist. Miinimumpalk peaks olema 1200 eurot. Arendame edasi vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetatud töö keskustes ja avatud tööturul vähendame tööjõumakse.

Õiglane Eesti algab laste võrdsetest võimalustest olla terve ja saada parimat haridust. Hoiame Eesti hariduse maailmatasemel. Kõigi lastega tegelevate õpetajate ja spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised.

Kultuur toetab eestlust, avatud ja salliva ühiskonna kujunemist ning aitab kohaneda muutustega maailmas. Kultuuritöötajatele keskmine Eesti palk. Lastele huviringide toetuse suurendamine ja 150 euro väärtuses kultuuriranits, et käia teatris, kontserdil, muuseumis.

Oma kodu on iga inimese põhiõigus. Kavatseme ehitada 5000 uut korterit. Kui olemasolevaid kortermaju rekonstrueeritakse, siis üksnes eakate ja erivajadustega inimeste ligipääsetavust arvestades.

Eestimaa Rohelised:
Eesti Vabariigi eesmärgi määrab põhiseadus.

Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise.
Ka Eesti loodus ja selle varad on meie rikkus,
mida tuleb kasutada säästlikult.
Rohelised kavatsevad Eesti riigi eesmärke täita kaitstes inimesi ja loodust.
Roheliste meelest peab inimestele tagama võrdsed võimalused.
Rohelised soovivad muuta Eesti mahedaks ja nutikaks teadusriigiks,
kus on au sees keskkonnahoid, haridus ja kultuur
ning inimesed ei pea kartma vaesust ega tõrjutust.
Pikemalt võib Eestimaa Roheliste programmi lugeda: https://rohelised.ee/programm/

Eesti 200:

Eesti 200 arvates on Eesti Vabariigi eesmärk meie iseseisvuse, keskkonna, keele ja kultuuri kestmine üle aegade kõikide inimeste jaoks, sõltumata erivajadusest. Eesti 200 saavutab seda Eesti julgeolekut kaitstes, elanikkonna kaitsesse investeerides, pikki plaane tehes, personaalseid teenuseid pakkudes, nii haridust kui ka kultuuri kõikide jaoks ligipääsetaval ja toetaval moel pakkudes. Kõige olulisemaks peame siin hariduse ligipääsetavust ja laiemalt toetavat, võimalusi nägevat hoiakut. Elanikkonna kaitse peab samuti arvestama erivajadustega inimeste vajadustega. Meiega on see võimalik.