Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Kenno on õpetajate lemmik. Tema joonistuste täpsus ja meisterduste filigraansus paneksid õhku ahmima iga kunstiringi pedagoogi. Igapäevaelust aru saamisega on Kennol keerulisemad lood ja nii ta õpibki tavakooli asemel Hilariuse koolis toimetuleku õppekava järgi. " Kenno pildil Väike kunstnik KENNO
Mu bossil on kodulehtede tegemine tehniliselt jaoks on haruldane leid. Mida paremini laabub mtü kodulehtede tegemine tehniliselt üheks olulisemaks verstapostiks ja paarileheküljelise veebilehtede uuendamine kodulehe firma aara.ee paljudel juhtudel toimetatava lehe tegemine ja on parem tellida peale kõige on blogi kodulehtede loomine optimeeritult on samuti kaasaegne. base dir else

Väike kunstnik KENNO

Tekst: Vaimupuu Fotod: Kalev Lilleorg, juuli 2018

Kenno on õpetajate lemmik. Tema joonistuste täpsus ja meisterduste filigraansus paneksid õhku ahmima iga kunstiringi pedagoogi. Igapäevaelust aru saamisega on Kennol keerulisemad lood ja nii ta õpibki tavakooli asemel Hilariuse koolis toimetuleku õppekava järgi.

Väike kunstnik KENNO
Kenno ja tema ema Katrin.

Kui Kenno sündis, oli sünnitusmajas tõeline sünnitusbuum. Täiskuuöö. Kuna arstil polnud aega oodata – tal oli järjekord ja kiirabiautoga oli tulemas lisa – otsustas ta teha Kenno emale vaakumsünnituse. Kenno ema Katrin arvab, et ehk  saidki Kenno probleemid alguse vaakumsünnitusest või et see aktiveeris juba olemasolevaid eeldusi autistlikuks käitumiseks.
„Minu tuttavad, kel on autistlik laps, on esimesel eluaastal lapsega püstihädas olnud – lapsed ei maga, nad karjuvad, nad on rahutud, ei seisa paigal, nendega pidevalt mingi probleem,“ räägib Katrin. „Kenno oli täiesti vastupidine – temast ideaalsemat last annab otsida! Öösel kell kaksteist heitis ta magama, päeval kell kaksteist tõusis üles – iga vanema unistus!“ Sellisena möödus Kenno esimene eluaasta.
Kõik asjad toimusid Kennol hiljem kui lastel tavaliselt. Hambad tulid aastaselt, kõndima hakkas alles pooleteiseaastaselt, jättes roomamise üldse vahele. Tal oli omapärane liikumisviis – käte ja ühe jala abil tõmbas ta end edasi, teine jalg  lohises liikumatult järele. Samuti tegi ta spetsiifilisi rütmilisi liigutusi, näiteks võis  ta kiikuda kõhu peal kaua aega. Hiljem ütles psühhiaater, et see oli esimene  autismi tunnus.  
Rääkima hakkas Kenno hilja, ka praegu ei räägi ta päris korralikult. Tal oli oma keel, millest kodused aru said. Kui ei saanud, muutus Kenno tigedaks. Nüüd, aastaid hiljem, on Katrinil peaaegu meelest läinud, kui raske tal Kennoga oli. Pisipoiss loopis asju, tuli kallale, võis väga valusalt hammustada või lihtsalt oma pead vastu seina peksta. Vanemaks saades võttis Kenno enese väljendamiseks joonistamise appi. Kui midagi tahtis, joonistas selle paberile. Kui miski ei meeldinud, joonistas selle ning tõmbas joonistatule punase risti peale.

 

Diagnoos kaheaastaselt
Kui Kenno oli kaheaastane, külastas neid üks sugulane, tollal umbes  kolmekümneaastane naine, kellel täiskasvanueas oli diagnoositud Asperger.  Nõukogude ajal sellist diagnoosi ei olnud ja nii oli ta kogu lapsepõlve olnud  lihtsalt väga halb laps. Kennot nähes tuli naisel oma lapsepõlv meelde ja ta küsis  Kenno vanematelt: „Kas teile ei tundu, et mingi jama on temaga?“
Siis tunnistasid mõlemad vanemad, ema Katrin ja isa Maikel, et on tegelikult  Kenno kummalise oleku peale mõelnud, ent polnud teineteisele öelnud. „Kes  seda ikka tunnistada tahab, et su lapsel on puue,“ märgib Katrin. Kohe teatas ta  perearstile, et tal on kahtlus, et tema laps on autist. Perearst ei tahtnud algul  sellest kuulda, ent oli nõus saatma Kenno neuroloogi juurde. Seal öeldi, et kõik  on korras. Laste Vaimse Tervise Keskuses, tollal väikelaste psühhiaatriahaiglas,  pandi Kennole diagnoos: autism. Ilmnes, et Kenno oli jõudnud arsti juurde väga  õigel ajal. Autisti saab rehabiliteerida meie ühiskonda kümnenda eluaastani, ja  mida varem sellega peale hakata, seda paremaid tulemusi saab. 

 
Katrin hakkas kord nädalas käima Kennoga Aktiviseerimiskeskuses

AVE  tegevusterapeudi, loovterapeudi ja eripedagoogi juures.
Lasteaias käis Kenno Laagna Lasteaed-Põhikoolis, kus käivad erivajadusega  lapsed. Logistiliselt ja loogiliselt oleks ta saanud seal ka koolis käia, ent Katrin  eelistas kooli vahetada. Tema isiklikud andmed, mille ta oli kord esitanud  kohatasu soodustuse saamiseks, olid Laagna koolis olnud näha ja arutada  kõigile. Küsimusi tekitas Katrini kuulumine firma juhatusse. „Peaks ju olema raha  küll, et maksta,“ oli Katrinile öelnud ühe teise rühma söögitädi. Katrin pöördus  juhataja poole. Oma kaebustega jõudis ta lausa Haridusametisse välja. Kohatasu  soodustust ta ei saanud. 

 

Parim valik – Hilariuse kool
Erinevaid Kenno koolivõimalusi vaagides jäi sõelale Hilariuse kool. Siin meeldib Kennole väga, sest ta saab siin oma loovust rakendada. Kool on Kennoga rahul ning tema vanemad kooliga rahul. Kui Kenno on koolis, on kõik õpilased rõõmsamad ja valmis kaasa töötama.

Kenno joonistab palju ja põnevalt. Lugeda ja kirjutada ta ei oska, kuid teinekord kirjutab piltidele sõnu mälu järgi, kui on neid näinud. Mitte kohe, vaid mõne aja pärast. Legodest ehitab ta uskumatult põnevaid asju – kõigepealt juhendi järgi, seejärel kasutab oma fantaasiat. Kord näitas õpetaja Katrinile Kenno kätetööd. Pealtnäha tavalise karbi sisse oli Kenno ehitanud klassiruumi maketi. Siin oli kõik täpselt samamoodi, nagu päriselt, pisidetailideni paigas. Olid õpilased laudade taga, õpetaja ning selle kohvitass lauanurgal. Viimasel ajal on Kenno hakanud tundma huvi söögitegemise vastu.


Kenno vanem vend on juba 24-aastane, ametilt piloot ja elab Riias. Väiksem vend Karl läheb sügisel Tondi Põhikooli – ka temal on diagnoositud autism. Katrini sõnul on pesamuna märatsemishood hullemad kui Kennol, ent ametliku diagnoosi järgi peab ta koolis  õppima lihtsustatud õppekava järgi. Hilariuse koolis pakutakse vaid toimetuleku õpet, seega ei saa Kenno oma vennaga samas koolis käia.

 

Mida tähendab olla puudega lapse vanem tänases Eestis?

Katrin on Harjumaa Tallinna Suurperede Liidu liige, Eestimaa Loomakaitseliidu Harjumaa piirkonna juht, lisaks oma firma põhitööle – raamatupidamisele –
tegeleb ta ka pulmade korraldamisega. Tegemisi jätkub. Kuidas ta jõuab?
„Mul ei ole valikut,“ ütleb Katrin. „Ma pean lihtsalt hakkama saama. Mul on need  kaks last, kes on sellised, nagu nad on. Ma ei saa neid muuta, ma pean leppima sellega, mis mul on.“ Katrin pole õnneks üksi, talle on suureks abiks pereisa Maikel, kes on IT-spetsialist ning samuti iseenda tööandja.
Katrin teab, et puudega lapse vanemal tuleb olla väga tugev: „Kui sa jalgu ei trambi, ise enda eest ei võitle, siis sõidetakse sust üle nagu teerulliga ja öeldakse, et sul ei ole mingeid õigusi ja sa pead olema rahul sellega, mis sul on. Kõik toetused pead sa ise välja otsima, ise kaevama. Näiteks on puudega lapse vanemal õigus iga kuu ühele vabale täistööpäevale, mis makstakse riigi poolt kinni. On väga palju puudega laste vanemaid, kes seda ei tea. Paljud tööandjad teavad, ent ei saa oma töötajaile seda soovitada, kuna nad lihtsalt ei tea, et mõnel nende töötajal on puudega laps.
Samuti ei tea paljud, et riigi poolt on puudega lapse jaoks ette nähtud suvine lapsehoiuraha 402 eurot ning Sotsiaalministeeriumi kaudu saab taotleda Euroopa Liidu raha – vist 4918 eurot aastas, mida saab kasutada  Sotsiaalministeeriumi koostööpartnerite kaudu lapsehoiu-, tugiisiku- ja  transporditeenuseks,“ loetleb Katrin.


Ta ei mõista, miks ametnikud, kellel on täpselt teada puudega laste arv ja nende vanemate kontaktid, ei teavita  neist võimalustest otse igat inimest. „Puudega lapse vanem on päevad läbi seotud oma lapsega, tal ei ole aega mõelda ega otsida, missuguseid toetusi ja kustkohast taotleda saab. Rahad on olemas, aga ametnikud on lihtsalt vait!“ imestab Katrin.


Samuti imestab ta, kuidas on võimalik, et suur osa  rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud rahast kulub  sellesama plaani koostamisele ning et töövõimereformi
käigus antakse puude üle otsustamine Töötukassale, kes ei saa hakkama isegi tavatöötutega. Katrinit puudutab  töövõimereform otseselt, kuna teinekord on ta sunnitud oma seljavalude tõttu nädalaid voodis lamama ja karkudel käima.

Toetused, mida saab  puudega lapse vanem Eesti Vabariigis taotleda, 
on kirjas www.vaimupuu.ee rubriigis “Teated”. http://vaimupuu.ee/_Sotsiaalministeeriumi_ulevaate_pu_1145

Katrini arvates võiks ka autistliku lapse vanemal olla õigus kasutada  invaparkimist, mida praegu ei ole.

Autistlikul lapsel puudub ohutunne, ta võib kiiresti joosta suvalises suunas ning Toeliikumine temaga parkimisplatsil autost sihtpunkti on reaalselt ohtlik.

 

Mida ütleksid teistele puudega laste vanematele?
Katrin: "See, et teil on puudega laps, ei ole teie valik. See laps on teid valinud. Ta on tulnud teile midagi õpetama. Üritage välja mõelda, mida.

Teadke, et olukord võib alati raskemaks minna. Nutmine ja halamine edasi ei aita. Suhelge inimestega, saage üle hirmust abi küsida. Kui teid visatakse uksest välja, minge akna kaudu sisse. Nõudke oma õigusi."

 

Väike kunstnik KENNO
Kenno pildil
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Vaimupuu 2018. aasta fotokonkurss "Minu Eesti" on lõppenud!
Täname kõiki, kes saatsid meile oma korralikult pealkirjastatud ja looga varustatud fotod. Kõiki teisi ootame osalema järgmisel aastal!
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO
Väike kunstnik KENNO

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu Ajakiri ilmub neli korda aastas paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2018
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
MINU EESTI. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

Väike kunstnik KENNO

Väike kunstnik KENNO

Kenno ja tema ema Katrin Kui Kenno sündis, oli sünnitusmajas tõeline sünnitusbuum Kenno on õpetajate lemmik. Tema joonistuste täpsus ja meisterduste filigraansus paneksid õhku ahmima iga kunstiringi pedagoogi. Igapäevaelust aru saamisega on Kennol keerulisemad lood ja nii ta õpibki tavakooli asemel Hilariuse koolis toimetuleku õppekava järgi.

Väike kunstnik KENNO

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused