Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Töövõimereformiga luuakse vaid kuvand vilkast tegutsemisest, mille efekt jääb kasinaks ja mille juures võib paljude puudega inimeste olukord isegi halveneda VALIMISLIIT MEIE TALLINN
Mu bossil on kodulehtede tegemine tehniliselt jaoks on haruldane leid. Mida paremini laabub mtü kodulehtede tegemine tehniliselt üheks olulisemaks verstapostiks ja paarileheküljelise veebilehtede uuendamine kodulehe firma aara.ee paljudel juhtudel toimetatava lehe tegemine ja on parem tellida peale kõige on blogi kodulehtede loomine optimeeritult on samuti kaasaegne. base dir else

VALIMISLIIT MEIE TALLINN

Maria Kaljuste, oktoober 2017
VALIMISLIIT MEIE TALLINN
Maria Kaljuste

Mida kavatseb teha teie valimisliit puuetega inimeste heaks? 

Esiteks – ei kasutaks me palju üldse terminit „puue“ – see on eesti keeles mitte-positiivse varjundiga termin ja nõnda see varjund katab ka neid inimesi, kelle elus on mingi erivajadus. Seega – kasutame pigem „erivajaduse“ mõistet, mis lihtsalt näitab, et teatud inimestel on elus maksimaalse potentsiaaliga toimetulekuks vaja teistmoodi lähenemisi, abivahendeid või hoiakuid. Milles omakorda pole mitte midagi erinevat n-ö „tavakodanikest“ – vajaks ju suur osa inimesi tänapäeval psühholooge, teraapiat, toitumisnõustamisi jne. Ka seda võiks nimetada erivajaduseks. Prillikandjad on hea näide muuhulgas.

Esimene asi – mida on vaja järjekindlalt muuta – ja kindlasti soovib seda teha ka meie valimisliit – on hoiakute muutmist, mis võtab kõige kauem aega ühiskonnas. Erivajadusi on erinevaid – aga kõiki inimesi, vaatamata nende erivajadustele, peab võrdselt, inimlikult  kohtlema.

Kuidas kavatsete parandada ligipääsetavuse probleeme (lisaks füüsilisele ligipääsetavusele ratastooli või lapsekäruga huvitab meid ligipääsetavus infole jm)? Kas ligipääsetavus on teile oluline teema?
Nagu eelpool juba öeldud – peab järjekindlalt muutma hoiakuid – ehk siis inimeste võrdset kohtlemist tagama, vaatamata nende erivajadustele – seega ligipääsetavus kõigile ja kõigele ON oluline teema. Kui ikka ema lapsekäruga seisab abitult bussi ukse ees ja sinna sisse ei saa, kuna ei pääse ligi – siis see on probleem ühiskonnas. Kui inimene muu erivajadusega ei saa ligi arvutile, sest tal pole tavamõistes sellele ligipääsu võimalust – nagu nt käsi – siis ka see on probleem. Selle lahendamiseks on vaja esiti omada infot vajadustest, kust edasi saab asuda lahendusi pakkuda – eriteenuste, -vahendite, vastavate komisjonide vms kaudu. Äärmiselt oluline on sihtgrupi esindajate kaasamine. Selles osas ma ütleks – kui keegi soovib aidata teisi kõrbest välja, ise seal kordagi olemata – see on lausrumalus. Samasugune lausrumalus on luua seadusi ja arendada teenuseid erivajadustega inimestele, nende inimeste esindajaid kuulamata ja kaasamata. Ükskõik millise erivajadustega inimeste kitsaskoha lahendamiseks mingi lahenduse väljatöötamisel PEAVAD olema selle sihtgrupi inimesed ise kohal ja kaasatud. Ja nende arvamus peab saama esimeseks ja määravaks lahenduste leidmisel. Mõnikord ei peagi olema muudatused hiiglaslikud ja mingi raketiteadus – lihtsad näited: Tallinn inimsõbralikuks, rohkem pinke ja muid jalapuhkamise kohti.
Linnatranspordile päitsed pähe:
– ei enam 20-30 meetriseid möödasõite peatusest.
– ei enam poole meetri suuruseid vahemaid kõnnitee ja bussipõranda vahel peatuses.
– bussi langetamine peatuses peab saama reegliks.
– ei enam transpordivahendi tühjendamist lõpp-peatuses.

Kas ja kuidas kavatsete parandada omastehooldajate olukorda?
Oleme näinud, nii erivajadustega lapsi hooldavate vanemate kui täiskasvanud omastehooldajate pisaraid, enamasti küll südames, sest nad on olukorras, kus nad peavad toime tulema, ja sealt välja astuda ei saa lihtsalt. Küsimus ei olegi esimesena rahas või välises toimetulekus. Sellises olukorras hooldaja on ka inimene. Ka temal on erivajadus – pidev vajadus kedagi hooldada, aga ka tema väsib. Isegi kui inimene tuleb toime muul moel omastehooldajana – vajab ta inimlikku puhkust, eemaldumise ja hingetõmbe võimalust, emotsionaalset toetust, võimalust üksinda puhkust võtta jne. 

Kolm asja, mida meie  näeme – millest saaks alustada – esiteks on muidugi hooldajatasu, teine tugiisiku teenus, ükskõik kui toimetulev omastehooldaja ise on ja kolmas – pikema puhkuse võimalus, ööpäevaringse hoolduskeskuse loomise näol, või tugiteenus muus vormis.

Missugusena näete täiskasvanud vaimupuudega inimeste elu oma valimisliidu juhatatud omavalitsuses (kodud, toetatud elamine jmt)? Kas näete võimalusi abivajajate aitamiseks ja tööhõive suurendamiseks (isikliku abistaja tasu tõstmine vmt)?
Täiskasvanud vaimupuudega inimeste puhul on esimene ikkagi individuaalsetest erinevustest lähtuv hindamine – millisel tasemel inimene abi vajab; edasi selle abi võimalikuks muutmine. Üldises mõttes rahastuse ülevaatamine, kuidas neid teenuseid rahastatakse, kelle kaudu ja milline oleks abivajavale inimesele kõige parem lahendus. Isikliku abistaja tasu on kindlasti midagi, mida peab üle vaatama – mõistlik tööhõive selles sektoris toetaks teenuse kvaliteeti kindlasti. Samuti saaks tugeva abipersonali najal üles ehitada ka vaimupuudega inimeste tööhõive suurendamist – suunata enam lihtsamaid töid või tööprotsesse erivajadustega inimeste sektorisse. Samuti tööharjutuse korraldamise kaudu ettevõtjate abil ning riiklikult sisseviidavate mentorprogrammide kaudu.

Kas teil on ideid töövõimereformi inimsõbralikumaks muutmiseks omavalitsuse tasandil?

Omavalitsus otseselt justkui ei saaks midagi teha – tegema peaks riik. Aga isiklikult olen seda meelt, et alati saab midagi teha. Üks oluline koht on registri pidamine toetuste saajatest, töösoovijatest, otsijatest ning tööpakkujatest. Lähtudes just oma KOV territooriumil olevate kodanike ja ettevõtjate individuaalsetest erinevustest. Kõne alla tulevad hooajatööd jms – pisut GO Work A bit ajutise tööjõurendi süsteemi taolisel moel oluline on hoolida piisavalt,  et huvi tunda ja personaalselt läheneda. Kahetsusväärselt on riiklik tööharjutus reglementeeritud KOV keskseks. Kui seda oleks kokkuleppeliselt võimalik teha ettevõtjatega koostöös, oleks tõenäolisem, et tööharjutuses osalejad ja võimaluse pakkujad, kel on reaalne arenev ettevõte, suudaksid koostööd jätkata ja edaspidi luua reaalse töösuhte. See on midagi, mida peaks koos survet avaldades süsteemis muutma.

 

Rääkides töövõimereformist tuleb kõigepealt rõhutada, et puuetega inimeste probleemidega pole meie riik tegelikult läbi aastate hakkama saanud. Praegu kehtiv süsteem, kus puuet määratakse inimest ennast nägemata, pelgalt inimese enda täidetud paberite alusel (muide, ka vaimse puudega inimesed peavad selle keerulise dokumendiga hakkama saama), on täiega läbi kukkunud.
Teoksiloleva reformi eesmärgiks on ju lihtsalt puuetega inimeste arvu vähendada ja nende raha kärpida. Kui läheme ajas veel tagasi, siis näeme täiesti ebaõnnestunud rehabilitatsioonisüsteemi, kus ainuüksi REHA-plaani tegemiseks läheb 200 eurot. Ent täna tehtav töövõimereform, ülikulukas reform on väga läbi mõtlemata ja toores, vaatamata sellele, et seda on pikalt tehtud. Seda on teinud endised sotsiaalministrid Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Urmas Kruuse, Margus Tsahkna, nüüd siis on tegemas Jevgeni Ossinovski.


Selgelt paistab läbi, et tahetakse puuetega inimeste arvu Euroopa nõudmisel vähendada ja nende toetusi vähendada, puudepension ju asendatakse toetuste süsteemiga. Käsiloleva eelnõuga ja kogu reformiga pole rahul ei Puuetega Inimeste Koda, ei Liikumispuuetega Inimeste Liit, Hooldajate Liit, MTÜ Eesti Omastehooldus, Patsientide Esindusühing ega teisedki.


Minu arust on ühest küljest tegemist niisuguse kärpe-eelnõuga, kus puudega inimestele tahetakse anda vähem raha. Kuid teisalt kulutatakse lausa arutud hiigelsummad reformi tegemiseks. Kui täna kulub näiteks ühe inimese töövõimekao hindamiseks umbes 10 eurot, siis töövõime hindamiseks hakkab kuluma kordi rohkem. Nüüd on Sotsiaalministeerium tagasihoidlikumaks muutunud, kuid esialgu käidi ju välja ühe juhtumi peale 250 eurot, mis on 25 korda rohkem kui täna.


Meil on ligi 100 000 puuetega inimest ja neid tuleb mõne aja pärast uuesti hinnata. Mis toimub? Euroopa fondidest kulutatakse 180 miljonit eurot, vanas rahas seega miljardeid kroone. Sinna lisanduvad meie enda tohutud summad, miljonid Töötukassa vahendeid. See on raha, mis on ju tegelikult töötajate ja tööandjate poolt inimestele töötuks jäämise puhuks kogutud, mitte puuetega inimeste töövõime hindamiseks. See peaks olema puhtalt riigi sotsiaalne ülesanne, et seda teha, mitte ei tohiks kasutada selleks kindlustusmakset. See on ennekuulmatu.


Meie targad Sotsiaalministeeriumist tahavad invaliidsust käsitleda tavalise töötusena. Kui eurorahad lõpevad, tuleb meil endil hakata neid hiigelsummasid välja võluma. 500 uut ametnikku võetakse Töötukassasse esialgsetel andmetel tööle. Avalikkuse negatiivse reageeringu tulemusena räägitakse nüüd neljasajast. Teist samapalju peaks palkama töötervishoiuarste, kui neid vaid Eestis niipalju oleks, või siis teenust sisse ostma perearstidelt. Näiteks tuleb inimestel vastata küsimustele: kas suudate tõsta ja liigutada pooleliitrist anumat, kas suudate panna toitu suhu teise inimese abita jne, jne.

 

Kuid kõige suurem küsimus: kus siis ootavad need kümned tuhanded töökohad, kui praegu pole tööd ka tervetel? Kust tulevad osakoormusega kohad? Kui täna on pooled mittetöötavatest puuetega inimestest psüühikahäiretega, siis miks peaks tööandja neid palkama? Kuidas pääseb puuetega inimene üldse liikuma, et minna tööle? Näiteks maapiirkonnas, näiteks liikumispuudega inimene? Kas tõesti töötame ainult selleks, et kinni maksta siis need n-ö töölkäimiskulud? Palk on ju osakoormusega inimestel väga väike. Kust võtavad omavalitsused selle raha? Kes hakkab nende inimestega käima koolitustel ja kursustel jne? Miks inimesi sunnitakse, kontrollitakse? Selle kõige asemel oleks hoopis vaja korralikku rehabilitatsiooniteenust ja taastusravi. Vaja oleks tööõnnetus- ja kutsehaigussüsteemi. Need oleksid ennetavad meetmed. Tegelikult saab puuetega inimesest, kes tunnistatakse töövõimeliseks, edaspidi töötu, kes peab hakkama elama toimetulekutoetusest. Inimesed võivad kaotada oma elamise, kui neil pole raha eluasemekuludeks. See ainult süvendab sotsiaalprobleeme.
Kindlasti ei saa mõistlik inimene toetada töövõimepensioni asendamist töövõimetoetusega, mida hakatakse vähendama sõltuvalt sissetulekust. Seega, kogu see „uhke“ reform vaatab põhiküsimustest mööda. Saar Polli hiljutine uuring reformi laiematest mõjudest kinnitas üheselt, et töövõimereform ei suuda parandada inimeste toimetulekut. Vaesumine suureneb veelgi ja tulenevalt sellest suurenevad ka terviseprobleemid. Samuti kahtleb Riigikontroll töövõimereformi jätkusuutlikkuses, sest keegi ei tea, mis saab pärast ELi toetuste lõppemist edasi. Töövõimereformiga luuakse vaid kuvand vilkast tegutsemisest, mille efekt jääb kasinaks ja mille juures võib paljude puudega inimeste olukord isegi halveneda.

Vaimupuu 2018. aasta fotokonkurss "Minu Eesti" on lõppenud!
Täname kõiki, kes saatsid meile oma korralikult pealkirjastatud ja looga varustatud fotod. Kõiki teisi ootame osalema järgmisel aastal!
VALIMISLIIT MEIE TALLINN
VALIMISLIIT MEIE TALLINN
VALIMISLIIT MEIE TALLINN
VALIMISLIIT MEIE TALLINN

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu Ajakiri ilmub neli korda aastas paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2018
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
MINU EESTI. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

VALIMISLIIT MEIE TALLINN

VALIMISLIIT MEIE TALLINN

Maria Kaljuste Mida kavatseb teha teie valimisliit puuetega inimeste heaks? Esiteks – ei kasutaks me palju üldse terminit „puue“ – see on eesti keeles mitte-positiivse varjundiga termin ja nõnda see varjund katab ka neid inimesi, kelle elus on mingi erivajadus Seega – kasutame pigem „erivajaduse“ mõistet, mis lihtsalt näitab, et teatud inimestel on elus maksimaalse potentsiaaliga toimetulekuks vaja teistmoodi lähenemisi, abivahendeid või hoiakuid

VALIMISLIIT MEIE TALLINN

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused