Uus seadusemuudatus PIGISTAB VÕLGNIKKE

Vaimupuu küsib:

Kuidas peaks 140 euroga kuus saama hakkama inimene, kes pole võimeline lisaraha teenima?

Täitemenetluse seadustiku muudatused, mis on aluseks Teie küsimustele,

jõustusid 09. jaanuaril 2018. Selle muudatusettepaneku esitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda otse riigikogule, mistõttu ei ole justiitsministeerium selle ettepaneku väljatöötaja ega ideeline autor. Seetõttu ei saa ministeerium ka

täielikult kommenteerida ega selgitada selle regulatsiooni loomise tagamaad ega välja tuua kõiki põhjendusi. Kavandame lähiajal kõnesoleva sätte selgemaks muutmist, tagamaks paremini raskesti toimetulevate inimeste õigusi.

Hetkel analüüsime sissetuleku arestimise regulatsiooni ja tegeleme võimalike muudatussõnastuste loomisega.

Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetlusega saate tutvuda siin:

https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/JUM/15-1682

Kui on tõesti tekkinud olukord, kus täitur asub täite- menetluse seadustiku § 132 lõike 12 alusel võlgnikult ära võtma raha ka miinimumpalgast väiksemast
sissetulekust ja selle tulemusena jääb võlgnikule igakuiseks äraelamiseks kõigest 140 eurot, siis tuleks proovida võlausaldajaga sõlmida kokkulepe võla tasumiseks osade kaupa. See võib tagada, et võlgnikule jääb kätte rohkem raha, kui 140 eurot kuus ja samal ajal saab ka võlausaldaja omale suurema kindluse, et võlg makstakse ära.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem palga alammäärast (2018. aastal on see 500 eurot), saab ühel korral kuus arestida kuni 20%. Seega, kui ühe võlgniku suhtes on palju täitemenetlusi, ei saa iga võla katteks ära võtta 20% nii, et lõpuks jääks kätte ainult 140 eurot. Kui võlgnikul on alaealised lapsed, ei tohi arestida iga lapse kohta võlgniku sissetulekust täiendavalt 166,66 eurot kuus (välja arvatud juhul, kui kohtutäitur täidab elatise nõuet).

Omalt poolt soovime tähelepanu juhtida täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punktile 2, mille järgi ei tohi arestida ega ära võtta puudega inimese sotsiaaltoetusi, isegi kui need on üle 140 euro (mõned näited kirja lõpus).

Lisaks on olemas ka regulatsioon, mis näeb ette, et inimesele peab kätte jääma vähemalt 50% riiklikust pensionist.

Arestida ei tohi ka sotsiaaltoetusi ja peretoetusi (nt toimetulekutoetust, lastetoetust jmt), seda ka juhul, kui need toetused on suuremad kui 140 eurot kuus.

Kui kohtutäitur on arestinud toetusi, mida ta ei oleks tohtinud võtta või kui ta on arestinud liiga suures ulatuses (nt on mitu kohtutäiturit ühes kuus arestinud miinimumpalgast väiksemast sissetulekust 20%), tuleb täiturilt taotleda arestimisakti tühistamist ülemääraselt arestitud ulatuses kolme päeva jooksul arestimisakti kättesaamisest.

Juhul, kui võlgnikule ei jää täitemenetluses arestimise tulemusena rahasummat, mis võimaldaks osta kütet  ja toitu, tuleks võlgnikul taotleda kohtutäiturilt

arestimise tühistamist ulatuses, mis tagaks kütte ja toidu varumiseks vajaliku rahasumma.

Samuti on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Mõned näited, kuidas tuleks täitemenetluse § 132 lõike 12 järgi arvestada sissetuleku suurust, mida ei tohi täitemenetluses arestida:

NÄIDE 1:

Võlgniku sissetulek on 160 eurot kuus ja tal ei ole ülalpeetavaid ning sissetulek koosneb nii sellistest toetustest, mida täitemenetluses arestida ei tohi, kui ka sissetulekust, mida võib täitemenetluses arestida (näiteks töötasu).
Kuigi maksimaalne arestitav osa 20% 160 eurost on 32 eurot, siis selle näite puhul saab arestida kuni 20 eurot, kuna võlgnikule tuleb säilitada toimetulekupiir – 140 eurot.

NÄIDE 2:

Võlgniku sissetulek on 220 eurot kuus ja tal ei ole ülalpeetavaid, kuid kogu sissetulek koosneb üksnes sellistest toetustest, mida täitemenetluses arestida ei tohi. Selle näite puhul ei tohi ka TMS § 132 lg 12 järgi sellest midagi arestida. Võlgnikule peab kätte jääma 220 eurot.

Järgmised näited puudutavad olukorda, kus võlgnikul on alaealised lapsed ja võlgnevus, mida täitemenetluses täidetakse, ei ole lapse ülalpidamisnõue:

NÄIDE 3:

Võlgniku sissetulek on 350 eurot kuus ja tal ei ole ülalpeetavaid ning sissetulek koosneb nii sellistest toetustest, mida täitemenetluses arestida ei tohi, kui ka sissetulekust, mida võib täitemenetluses arestida (näiteks töötasu). Selle näite puhul on võimalik arestida kuni 20% ehk maksimaalselt 70 eurot (seda siis, kui sissetuleku see osa, mille arestimine on täitemenetluses lubatud, on vähemalt 70 eurot). Võlgnikule peab kätte jääma sellisel juhul 280 eurot.

NÄIDE 4:

Võlgnikul on kolm last ja tema sissetulek kokku on 700 eurot kuus. Sissetulekust 528 eurot on laste toetused ja lasterikka perekonna toetus (peretoetused perehüvitiste seaduse tähenduses,mida täitemenetluses arestida ei saa) ja 172 eurot on töötasu. Võlgniku mittearestitav miinimum on 500 eurot. Iga lapse kohta lisandub võlgniku mittearestitavale  miinimumile  veel 166,66 eurot, kokku 3 x 166,66 = 499,98 eurot. Seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku määr kuus 999,98 eurot (500 + 499,98). Kui kohaldatakse TMS § 132 lõiget 12, saab vähendada võlgniku mittearestitava sissetuleku määra kuni 100 euro võrra (20% võlgniku isiklikust mittearestitavast määrast ehk 500 eurost). Seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku määr 899 eurot. Kuna võlgniku tegelik sissetulek on ainult 700 eurot ja see jääb alla võlgniku mittearestitava sissetuleku määra, siis ei saa võlgniku sissetulekut täitemenetluses arestida.

NÄIDE 5:

Võlgnikul on kolm last ja tema sissetulek kokku on 700 eurot kuus, kuid tegemist ei ole peretoetustega (need kantakse teisele vanemale). Selle näite puhul koosneb sissetulek peamiselt töötasust, mida saab täitemenetluses arestida. Ka selle näite puhul on võlgniku mittearestitav miinimum 500 eurot.

Iga lapse kohta lisandub võlgniku mittearestitavale miinimumile veel 166,66 eurot, kokku 3 x 166,66 = 499,98 eurot. Seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku määr kuus 999,98 eurot (500 + 499,98). Kui kohaldatakse TMS § 132 lõiget 12, saab vähendada võlgniku mittearestitava sissetuleku määra kuni 100 euro võrra (20% võlgniku isiklikust mittearestitavast määrast ehk 500st eurost). Seega jääb võlgniku mittearestitavaks sissetuleku määraks 899 eurot.
Kuna võlgniku tegelik sissetulek on ainult 700 eurot ja see jääb alla võlgniku mittearestitava sissetuleku määra, siis ei saa võlgniku sissetulekut

täitemenetluses arestida.

VAIMUPUU SOOVITUSED:

Kui sina või su tööandja olete saanud kohtutäiturilt kirja, et võla katteks tuleb sinu rahast rohkem kinni pidada kui varem, VÕTA KOHTUTÄITURIGA ÜHENDUST.

• Isegi siis, kui sekretär on nipsakas, küsi kokkusaamist.

• Tavaliselt tuleb enne seda kirjutada kohtutäituri töö kohta KAEBUS. See on tavalise bürokraatia üks väike osa, see ei tähenda kohtusse kaebamist vmt. Täpsemad juhised, kuidas kaebust kirjutada ja kellele saata, leiad kohtutäituri kirjast – see tekst seal kõige lõpus, väikeses kirjas.

• Pärast kaebuse kättesaamist määratakse Sulle kohtumise aeg.

• Kui võimalik, võta mõni nutikas sõber (või tegevusjuhendaja või sotsiaaltöötaja vm) kaasa ja MINE KINDLASTI KOHALE!

• Pane eelnevalt kirja oma igakuised vältimatud kulud: üür, ravimid, transport, erivajadusest tulenevad kulutused. Siis on lihtsam oma vajadustest rääkida.

• Seadus on seadus, aga  selle  seadusemuudatuse puhul on kohtutäiturid valmis vastu tulema. Lihtsalt tuleb rääkida! Tavaliselt on võimalik jätkata sama suurte igakuiste maksetega, nagu seda tehti varem.

• Kui Sa oled kirja võla makse suurendamisest juba ammu saanud, aga pole sellele reageerinud, võta ikkagi kohtutäituriga ühendust. Ütle, et ei saanud kirjast aru. Küsi, mida nüüd tegema peab. Kui aru ei saa, küsi uuesti! Ole viisakas!

SEISA ENDA EEST!

•  SUHTLEMINE ON LAHENDUSTE VÕTI!