Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Artikli aluseks on osa Kerttu Rakke kõnest ajakirja Vaimupuu sünnipäeval 1. aprillil, mil täitus 6 aastat Vaimupuu sisulise eelkäija, ajakirja Vaimukad sünnist. Kirjanik Kerttu Rakke leiab, et töövõimereform ei aita inimesi nii palju kui peaks KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?
Mu bossil on kodulehtede tegemine tehniliselt jaoks on haruldane leid. Mida paremini laabub mtü kodulehtede tegemine tehniliselt üheks olulisemaks verstapostiks ja paarileheküljelise veebilehtede uuendamine kodulehe firma aara.ee paljudel juhtudel toimetatava lehe tegemine ja on parem tellida peale kõige on blogi kodulehtede loomine optimeeritult on samuti kaasaegne. base dir else

KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?

TEKST: Kerttu Rakke, kirjanik ja Vaimupuu keeletoimetaja FOTO: Talis Taim

Artikli aluseks on osa Kerttu Rakke kõnest ajakirja Vaimupuu sünnipäeval 1. aprillil, mil täitus 6 aastat Vaimupuu sisulise eelkäija, ajakirja Vaimukad sünnist.

KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?

Vaimupuu loost ei saa rääkida ilma Janeki lugu rääkimata. 2015. aastal kirjutasime tema elust raamatu „Pimedusest välja“. Juba siis, 4 aastat pärast ajakirja esiknumbri ilmumist, oli Janek astunud suure sammu oma arengus edasi – kujundas ajakirja InDesign programmis, tegi intervjuusid ja kirjutas need ise valmis, oskas pildistada professionaalse kaameraga. Lühidalt: tegi kõike seda, mida varem ei osanud ning mida keegi ei uskunud, et ta omandada võiks. Janek on heaks tõestuseks sellest, et inimene on arenemisvõimeline ka pärast 30. eluaastat, tuleb vaid kõvasti tahta.

 

Janeki lugu kõlab ka kui edulugu, mida saaks rääkida seoses töövõimereformiga: andke inimesele võimalus ning ta teeb ja areneb! Nagu tuntud hiina vanasõnas: „Ära anna inimesele kala, anna talle õng ja õpeta ta kala püüdma!“ Töövõimereformi viga on, et tahetakse anda õng kätte kõigile, mitte ainult neile, kes tahavad ise kala kätte saada. Tahetakse anda õng ka neile, kes üldse kala ei söö ning püütakse seda pihku pista isegi neile, kes on n-ö kala suhtes allergilised!


Siinkohal kasutan võimalust ja räägingi pisut töövõimereformist, kuna see on reform, mis kõige otsesemalt ja tugevamalt puudutab vaimupuudega inimesi. Ütlen välja oma isikliku arvamuse: töövõimereform praegusel kujul ja eriti vaimupuudega inimeste vaatenurgast on kui projekt „Kuidas kulutada miljoneid, et võtta ära raha oma kõige nõrgematelt“. Ja ma vabandan kõigi ees, et kui käisime Janekiga 8. märtsil telesaates „Suud puhtaks!“, ma seda valjuhäälselt välja ei öelnud.


Muidugi on tore, kui innustatakse puudega inimesi tegutsema, tööd leidma ja raha teenima, aga ainult innustuseks see reform võiks jäädagi. Kaldteed, abivahendid, lihtsustatud tööjuhised, maksusoodustused puudega inimesi tööle võtvatele firmadele – äärmiselt tore ja mõistlik! Aga kui inimene hinnatakse töövõimeliseks, kaotab ta rahas. Et oled piisavalt terve, ei pea saama riigi poolt toetust. Loogiline! Aga me ei räägi suurtest summadest. Palju keskmiselt pension on? 260 eurot? Rohkem? – Vähem: osa vaimupuudega inimesi saab vaid 180 eurot kuus! Sellest veel midagi kaotada…?


Niigi sunnitakse puudega inimesi elama vaesuses. Neil nagu ei tohikski olla õigust einestada kohvikutes, osta ilusaid riideid, käia tasulistel kultuuriüritustel! Ja nüüd kulutatakse kõvasti raha, et luua süsteem, mis inimeste töövõimekust hindaks. Hindajate palk, reeglite kirjutajate palk, juhtumianalüüsid ja aruanded, ja need sajad koosolekud, mida peetakse… Kas see ei tundu raiskamisena? Lihtsalt sellepärast, et inimesi hinnata?


Hindamine on loomulikult vajalik, kui inimene tahab tööd teha. On aga inimesi, kes ei taha üldse tööd teha. Samuti neid, kelle elus on vähe päevi, mil nad üldse välismaailmaga suhelda suudavad. Sellised inimesed ei hakka tööd tegema ka siis, kui sunnitakse või kui hirmutamiseks võetakse terve pension käest. Tean mitut vaimupuudega inimest, kes on aastaid töötukassas arvel, aga töökohta pole neile leitud. Igakuine visiit töötukassasse lisab stressi ja sunnib kangemaid rahusteid tarbima. Ja see pole kahjuks mingi haruldane juhus või äärmuslik näide.


Räägitakse, et töölesaamine on probleem eriti maapiirkondades, tõmbekeskustest eemal. Egoistina toon teile näite: ma elan Tallinna kesklinnas. Palju rohkem keskel ilmselt ei saakski elada. Mul ei ole ühtki puuet – välja arvatud kehvad silmad, halb diktsioon ja otsekohesus, aga need ei käi õnneks või kahjuks ametlikult puude alla. Mul on kõrgharidus ja päris kõrget töövõimet ja -võimekust näitav CV. Ometi ei ole ma saanud juba üle aasta ühtegi positiivset vastust, kui olen kandideerinud mõnele oma arust mulle sobivale tööle. Te ütlete, et mu soovid on kõrgemad kui puuetega inimestel. Et ma ilmselt tahan rohkem raha kui nemad. Aga miks peaks puudega inimene tahtma astuda vaid sammu kõrgemale – pensionist miinimumpalgani?


Jaa, on igasugu projektid ja kampaaniad, mille raames saavad puudega inimesed endale tasuta või peaaegu tasuta abivahendeid ning kodu ja töökohtade kohandamisi, et puudest tingitud puudujääke kompenseerida. Aga tihti ei jõua info sellistest võimalustest inimesteni ning kui jõuab, takerdub kõik ametnike piiratusse. Näiteks Janek sai vahetada välja oma kuus aastat vana kontoritooli alles kolmandal töötukassasse pöördumise katsel! Kolmandal! – Kui tihti teie töökohas toole välja vahetatakse? Kahe või viie aasta tagant? Ja me räägime inimesest, kelle jaoks on korralik kontoritool hädavajalik töövahend, kuna tema keha on igapäevaselt suurema pinge all kui meil, teistel! – Mitut inimest te teate, kes läheks uuesti küsima ja oma õigusi nõudma, kui talle on korra eitavalt vastatud? Aga mitut puudega inimest, kelle enesekindlus on niigi madal?


Olen veendunud, et enamik puudega inimesi, kes tahavad töötada, on tublid ja järjekindlad. Arvutiajastul on lihtne end harida ja igasugu teemadega kurssi viia. Meie ümber töötabki juba praegu väga palju inimesi, kes hoolimata oma puudest saavad hästi hakkama ja nad on tõesti heaks eeskujuks teistele. See hästi hakkama saamise kohustus aga tekitab vaimupuudega (ja eriti psüühikahäiretega) inimestes stressi ning on oma mõju poolest täiesti võrdväärne tarbimismentaliteeti ülistava kommertsmeediaga, ehk siis – lisab põhjuseid, miks peaks tundma end alaväärsena.


Lühidalt: minu arust töövõimereform ei väärtusta vaimupuudega inimest, vaid süvendab üldist masendust ja vaesust veelgi.

 

Täisversiooni Kerttu Rakke kõnest 1. aprillil saab lugeda meie kodulehel ja Facebookis 2.04.2017 postituses. Tekst ilmus pisut muudetult ka 17.04.2017 Eesti Päevalehes.

 

Kirjanik Kerttu Rakke leiab, et töövõimereform ei aita inimesi nii palju kui peaks.

Vaimupuu fotokonkurss 2017
ILU MINU ÜMBER
KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?
KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?
KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu ilmub üle kuu korraga nii paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2017
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
Ilu minu ümber. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET

KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET

Vaimupuu loost ei saa rääkida ilma Janeki lugu rääkimata 2015 Artikli aluseks on osa Kerttu Rakke kõnest ajakirja Vaimupuu sünnipäeval 1. aprillil, mil täitus 6 aastat Vaimupuu sisulise eelkäija, ajakirja Vaimukad sünnist.

KUIDAS KULUTADA MILJONEID, ET VÕTTA ÄRA RAHA OMA KÕIGE NÕRGEMATELT?

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused