Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Mulle meeldis näitus tervikuna, kuna see oli vaheldusrikas ja andis edasi palju positiivseid emotsioone Sotsiaalminister TANEL KIIK
Kui otsisin kodulehtede tegemine kaasaegselt ja seal on täielik info. Netis tuleb tähelepanu pöörata uue kodulehtede koostamine kaasaegselt puhul kvaliteedieelist ning kodulehe valmistamine asjatundjatelt http://www.aara.ee/Lihtsa_kodulehe_valmistamine.html miks mitte uurida ka veebilehe valmistamine asjatundjatelt peab vastu ka tipptundidel lisaks on veebilehe tegemine kaasaegselt juures tähtis ka tugi. zero base cad

Sotsiaalminister TANEL KIIK

Vaimupuu, detsember 2019
Sotsiaalminister TANEL KIIK

Palun tutvustage, kes te olete ja kust tulete?

Olen 30-aastane tavaline Eestimaa inimene, abikaasa ja väikse tütre isa. Sündinud ja üles kasvanud Tallinnas, kuid päritolult poolsaarlane

ja veerandarmeenlane. Eluväärtustelt pean oluliseks õiglust, solidaarsust ning iga inimese võrdset kohtlemist.

Hariduselt olen lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning omandanud kõrghariduse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal Tartu Ülikooli Pärnu kolled¾is. Praegu on lõpusirgel magistriõpingud Tartu Ülikoolis, erialaks Euroopa õpingud (magistritöö kirjutamine on töökohustuste tõttu ootele jäänud).

Tööalast kogemust on mul nii avalikus kui erasektoris. Olen töötanud referendi, sekretäri, infospetsialisti, nõuniku, kinnisvara müügipartneri ja konsultandi, ettevõtte juhatuse liikme ja omaniku, peaministri büroo juhi ning nüüd ministrina.

 

Mis on muutunud sinus endas ja sinu suhtumises selle ajaga, kui oled sotsiaalministrina töötanud?

Olen omandanud palju uusi kogemusi ja teadmisi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Samuti leidnud mitmeid sõpru, kes neis valdkondades töötavad või vabatahtlikuna panustavad. Kindlasti olen nüüd ka märksa paremini kursis peamiste väljakutsete ja muredega, mis lahendamist vajavad. Imetlusväärne on sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste hoolivus ja pühendumine.

 

Milline on sinu nägemus puuetega inimeste olukorrast ja töövõimereformi tulemustest Eestis?  Kas reform on ennast õigustanud? 

Ükski reform pole täiuslik, aga senised analüüsid näitavad, et inimeste sotsiaalne kaitse on paranenud, kuna töövõimetoetus on enamasti töövõimetuspensionist suurem. Samuti on tõusnud tööandjate teadlikkus ning neil on kasvanud valmisolek vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks. Inimestel on võimalik saada abi tööle saamiseks ja tööl püsimiseks: pakutakse rohkem erinevaid teenuseid ning teenustel osalejate hulk on tõusnud.

Arvutuste kohaselt peaks uue süsteemi mõjul aastal 2022 olema 19 100 töötavat ja 16 400 töötukassa abiga tööd otsivat inimest enam, kui oleks olnud ilma uut süsteemi rakendamata. Loodan, et võimalikult paljud inimesed saavad töötukassalt vajalikke teenuseid ning leiavad endale sobiva töö. Senine statistika näitab, et tööle on saanud rohkem osalise töövõimega inimesi, kui algselt loodeti. Kui töövõimereformi ette valmistati, võeti eesmärk, et 2022. aastal töötaksid pooled osalise töövõimega inimestest. Tegelikult täitus see eesmärk juba 2017. aastal – siis töötas 53% osalise töövõimega inimestest.

 

Kui oleksite saanud ise tööreformi ette valmistada, siis mida oleksite teinud teisiti?

Kindlasti oleks olnud vaja veel rohkem panustada töövõimereformi kommunikatsiooni ja aruteludesse. Seda nii sidusrühmadega suhtlemisel kui ka laiemale avalikkusele plaanitud muudatuste selgitamisel. Iga suure reformi puhul on oluline anda inimestele juba varakult piisavalt palju selget infot selle kohta, miks ja milliseid muudatusi tahetakse ellu viia ning kuidas see toimuma hakkab.

 

Kuidas hindate puuetega inimeste olukorda tööturul? Mida soovitate tööandjatele, kes kahtlevad, kas võtta tööle puuetega inimesi?

Puuetega inimeste olukord tööturul järk-järgult paraneb, mille üle on mul väga hea meel. Selles on oma osa nii tööandjatel kui tööotsijatel: tööandjad on rohkem valmis arvestama töötajate erivajadustega, puuetega inimesed aga kandideerivad üha julgemini erinevatele ametikohtadele ning õpivad erinevaid ameteid. Loomulikult on meil ka siin kõvasti arenguruumi.

Tööandjatel soovitan näha puude taga inimest – vaadata kõigepealt töösoovija oskusi, teadmisi ja kogemust ning alles seejärel uurida, kas tema erivajadus võib saada töötamisel takistuseks ning kas on võimalik sellest takistusest üle saada. Soovitan ka inimeselt endalt küsida, millist toetust, abi ja kohandusi ta vajab. Tihtipeale tuleb välja, et lahendus on lihtsam, kui tööandja arvata võis.

Samuti soovitan küsida nõu ja abi. Selleks on mitmeid võimalusi. Eesti Tööandjate Keskliit on koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ellu kutsunud Tööandjate võrgustiku, eesmärgiga aidata kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööellu kaasamisele ning tõsta tööandjate teadlikkust, jagades kogemuslugusid ja praktikaid vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamisel. Selle võrgustiku liikmed aitavad hea meelega ka teisi, rääkides oma kogemustest ning jagades soovitusi. Eesti Töötukassas töötavad tööandjate nõustajad, kes oskavad rääkida sellest, millised on ühe või teise puudeliigi eripärad tööolukordades, nad soovitavad ka kohandusi ja abivahendeid, mida puudega inimene võib töökohal vajada. Töötukassast saab töökohtade kohandamiseks ka rahalist abi. Tööalase abivahendi saab puudega inimene sealt vajadusel tasuta.

 

Millised on olulisemad puuetega inimesi puudutavad muudatused ja mis lähiajal tulemas näiteks seadustes?

Sotsiaalministeerium saatis oktoobris kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab edaspidi muutumatu või progresseeruva seisundiga raske või sügava puudega lastele määrata puue ühekordselt kuni 16-aastaseks saamiseni. Lisaks saavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel.

Muudatuste jõustudes ei pea raske terviseseisundiga tööealised inimesed puude tuvastamiseks kirjeldama oma terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Samuti väheneb bürokraatia väga keerulises seisus raske ja sügava puudega laste ja nende vanemate jaoks. Praegune korraldus on abivajajatele ja nende lähedastele ebamõistlikult koormav. 

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2020.

Täpsem info: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-vahendab-puude-taotlemisel-burokraatiat

 

Millisena näete puuetega inimeste elu viie või kümne aasta pärast? Kuhu Eesti selles valdkonnas selleks ajaks jõudnud on?

Pean oluliseks võrdsete võimaluste tagamist igale inimesele, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest, sotsiaalsest staatusest, puudest või

muudest erisustest. See peab olema meie peamine suund ja eesmärk. Loodan ja usun, et jõuame iga aastaga sellele lähemale nii inimeste, tööandjate, kohalike omavalitsuste kui riigi mõtteviisis ning igapäevases praktikas.

 

Kuidas Te jagate ennast pere ja töö vahel? Mida Te koos perega teha armastate?

Tööpäevadel näen kahjuks perekonda reeglina alles hilisõhtuti, mil mu 15-kuune tütar juba magab. Seetõttu püüan nädalavahetustel võimalikult palju aega perega koos veeta. Meile meeldib ühiselt abikaasa ema kodutalu juures metsas jalutamas käia ning ka teisi Eestimaa looduskauneid kohti külastada. Kodus olles loeme tihti koos lapsega erinevaid raamatuid, tema küll rohkem vaatab pilte ja mängib nendega.  

 

Millised on teie kogemused vaimupuudega inimestega?

Head ja arendavad. Rohkem on kokkupuuteid tööalaselt, aga kõigi meie tutvusringkonnas ja sugulaste seas on ka puudega inimesi.

 

Kas olete kunagi kahetsenud, et astusite poliitikasse?

Tegelikult ei ole, kuna see on valdkond, kus on võimalik Eesti inimeste elu positiivselt mõjutada.

 

Millest te unistate?

Sallivamast ja võrdsemast ühiskonnast nii Eestis kui maailmas tervikuna.

 

Millised teie perekonna jõulud välja näevad?

Veedame need abikaasa ja väikse tütrega peamiselt kodus. Loodan, et saame ühiselt puhata, lugeda, lapsega mängida ja väljas jalutada. Juba praegu käivad tütrel ka päkapikud. Kindlasti külastame nii minu kui abikaasa perekonda ning kohtume lähemate sõpradega.

Soovin kõigile rahulikku ja südamlikku jõuluaega. Loodan, et igaühel meist on mõni sugulane, sõber või lähedane, kellegapühade ajal koos aega veeta ja lõppeva aasta sündmusi kokku võtta.

 

Mida arvate Vaimupuu ajakirjast?

Vaimupuu ajakiri on väga oluline ja vajalik nii intellektipuudega inimestele kui nende lähedastele. Laiemalt annab see tänuväärse panuse meie ühiskonnale ja ajakirjandusele tervikuna pakkudes olulist infot ja suurendades inimeste teadlikkust. Tänan ja tunnustan kõiki ajakirja eestvedajaid ning panustajaid.

 

Tänavuse Vaimupuu ajakirja fotokonkursi teema oli „Imelised inimesed“. Millised oli Teie emotsioonid näitust külastades? Kuidas hindate intellektipuudega inimeste fotokonkursi olulisust? Milline oli Teie lemmik pilt?

Tegemist oli väga toreda ja ilusa näitusega ning tänan kutse eest avamisele. Arvan, et see algatus on igas mõttes positiivne nii fotokonkursil osalejate kui ka vaatajate jaoks. Mulle meeldis näitus tervikuna, kuna see oli vaheldusrikas ja andis edasi palju positiivseid emotsioone.

Soovime sõpradele, liikmetele ja koostööpartneritele Head vana aasta lõppu!
Sotsiaalminister TANEL KIIK
Sotsiaalminister TANEL KIIK
Sotsiaalminister TANEL KIIK
Sotsiaalminister TANEL KIIK

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu Ajakiri ilmub neli korda aastas paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2019
Tänavuse fotokonkursi teema oli „IMELISED INIMESED“.

edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

Sotsiaalminister TANEL KIIK

Sotsiaalminister TANEL KIIK

Palun tutvustage, kes te olete ja kust tulete? Olen 30-aastane tavaline Eestimaa inimene, abikaasa ja väikse tütre isa Sündinud ja üles kasvanud Tallinnas, kuid päritolult poolsaarlane ja veerandarmeenlane

Sotsiaalminister TANEL KIIK

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused