Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Pahkla Camphilli külas tutvus Kaia sealsete elanike käsitööga – mesilasvahast küünaldega Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA
Ühel mu kaastöötajal on uus kodulehtede valmistamine jaoks on haruldane leid. Kui on kindel tähtaeg selge veebilehtede tegemine kaasaegselt siis alusta aegsasti selleks efektiivse veebilehe tegemine kiiresti http://www.aara.ee/Trumbitugevalt_kaitse_veebilehe_pahatahtliku_toim_69 sisu on paindlikult muudetav väiksema kodulehtede tegemine kaasaegselt samavõrd suure kasuteguriga midagi samavõrd kaalukat kui on mahukama veebilehtede arendamine firma poolt toob kindlasti tagasi. mahukama veebilehtede programmeerimine optimeeritult kui uuele ettevõttele. zero base cad

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

Märts 2017
Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

Palun tutvustage end!

Oma lapsepõlve veetsin Järvamaal, Poaka külas. Mul on kaks vanemat õde, noorem õde ja noorem vend. Esimesed 3 klassi käisin Kirna algkoolis, sealt edasi läksin Türi Keskkooli ja kuna mul oli kindel soov saada matemaatikaõpetajaks, siis keskkooli läksin Nõosse matemaatika klassi ja sealt edasi Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Töötasin Türil õpetaja ja õppealajuhatajana 10 aastat, seejärel kindlustuses piirkonna juhina, 3 aastat Türi linnapeana ja klaasitehases müügijuhina.

 

Olin kaks koosseisu riigikogu liige ja enne ministriametisse nimetamist töötasin aasta Türi lasteaia direktori kohusetäitjana.

Olen abielus olnud 33 aastat, meil on 2 täiskasvanud poega ja tütar, kes õpib kolmandas klassis. Pühendan enamiku vabast ajast perele, lastele, kodule ja aiatöödele, seetõttu ajakulukaid hobisid hetkel pole. Teatrikülastused, seenelkäigud, küpsetamine ja hoidistamine leiavad aga ikka tee minuni.

 

Milline on teie nägemus puuetega inimeste olukorrast ja tööreformi 

tulemustest Eestis?  Kas tööreform on ennast õigustanud? 

Ühiskonna kohta räägib palju see, kuidas nõrgematesse suhtutakse. Kas nad on oodatud tööturul aktiivselt kaasa lööma, kas neile on loodud võimalused eneseteostuseks, kas nad tunnetavad, et neid on riigi hästi toimimiseks vaja. Kõik me tahame ju tegelikult tunda end vajalikuna, see ei ole puuetega inimeste puhul teisiti.

Töövõimereform aitabki viia kokku tööandja ja vähenenud töövõimega töötaja. Uuringud näitavad, et tööandjad tunnetavad tööjõupuudust ning näevad lahendust muuhulgas vähenenud töövõimega inimeste palkamises, kuid vajavad praktikas tuge. Selleks pakub töötukassa teenuseid, mis on suunatud tööandjatele, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega inimesed või kes soovivad neid värvata.

Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

 

Kui oleksite saanud ise tööreformi ette valmistada, siis mida oleksite teinud  teisiti?

Sotsiaalministeerium ühes huvigruppidega on teinud pikaajalist head tööd reformi väljatöötamisel. Selle tulemusena on Töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest 2016. aasta jooksul tööle saanud 2423 inimest, selle aasta jaanuaris on rakendust leidnud 495 vähenenud töövõimega inimest. Kõige enam kasutatavad teenused nende seas on olnud koolitused ja tööpraktika, mis näitavad seda, et nad ei erinegi niivõrd nn tavalistest tööotsijatest. Vajadus on täpselt samade tugiteenuste järele.

Igat suuremat reformi ette valmistades peab palju tähelepanu pöörama sellele, kuidas reformist inimestele räägitakse ja millised on sõnumid. Mida rohkemaid inimesi see puudutab, seda suurem on tõenäosus, et info ei jõua inimesteni ja see tekitab omakorda asjatuid hirme. Seega selgitamist ei ole kunagi liiga palju.

Kohalike omavalitsuste teenuste arendamise toetamine oleks pidanud aga algama  varem. Alles eelmisel aastal toimus esimene taotlusvoor Euroopa Liidu lisarahastusele. Sel aastal pärast omavalitsuste liitumist toimub teine voor, loodame, et uued omavalitsused suhtuvad väga tõsiselt sellesse võimalusse.

 

Kuidas hindate puuetega inimeste olukorda tööturul? Mida soovitate tööandjatele, kes kahtlevad, kas võtta tööle puuetega inimesi?

Eestis on äriregistri järgi 117 000 majandustegevusega ettevõtet ja nendest kolmandik on valmis täna võtma tööle vähenenud töövõimega inimesi. See on suur asi. Möödunud aasta lõpul Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuring näitas, et juba 75% inimestest, kellele endale pole püsivat töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtuvad vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse positiivselt.

Tööandjate valmisolek suureneb, sest nutikad tööandjad teavad, et erinevad inimesed annavad nende ettevõtetele lisaväärtust. Hea avaliku eeskujuna on mitmed kaubandusketid juurutanud nn uut normaalsust, et meie seas on puudega inimesed, kes ka aktiivselt töötavad. Tööandjatele, kes täna veel muutuseid pelgavad, soovitame pöörduda Töötukassa poole nõu saamiseks, sest sageli ongi ju hirmu või valmisoleku puudumise põhjuseks lihtsalt teadmatus.

 

Mida uut on puuetega inimeste jaoks toomas seadused?

Hetkel ei ole suuremaid muudatusi päevakorras, jätkame töövõimereformi rakendamisega ja loodame, et üha enam vähenenud töövõimega inimesi leiab eneseteostust pakkuvat rakendust. Suuremaks muutuseks üldises plaanis saab pidada pensionireformi, kus tulevikuvaates muutub meie pensionisüsteemi 1. sammas sõltuvaks töötatud ajast ja 2. sammas sissetuleku suurusest. Tänase süsteemi jätkumisel oleksid liiga paljud pensionärid tulevikus vaesusriskis ja siin on oluline juba täna neid riske maandada.

 

Kuidas Te jagate ennast pere ja töö vahel? Mida Te koos perega teha armastate?

On erinevaid aegu: kui tööl on väga kõva tempo või kui on pisut leebemaid hetki. Tööst vaba aeg kuulub perele, olen väga perekeskne inimene. Kuna meil on suur aed, võtab see oma osa. Oleme sinna sättinud erinevaid istumiskohti, aga aega raamatu ja kohvikruusiga seal istuda on viimastel suvedel olnud vähevõitu. Kuna pojad on juba suured, siis neil on sageli juba omad toimetused, kuid perekondlikke tähtpäevi tähistame alati koos. Ja seda ka koos minu vanemate ning õdede ja venna peredega. Meid on kokku päris palju ja nii on põhjust sageli kokku tulla. Jaanipäeval ja suvistel sünnipäevadel mängime võrkpalli. Ka lauamängud on meie peres hinnatud.

 

Millised on teie kogemused vaimupuudega inimestega?

Mul on ka päris isiklikke kogemusi vaimupuudega inimestega. Tunnen lähedalt inimest, kelle puue on olnud tema kaaslaseks sündimisest saadik ja olnud tunnistajaks, kus üks saatuslik sõit on noore andeka inimese saatust muutnud. Üldisemalt puutusin vaimupuudega inimeste murede ja rõõmudega kokku linnapeana – selles ametis teisiti ju ei saakski. Nüüd näen neid probleeme aga juba palju täpsemalt ja samas terviklikumas pildis. Mõistagi olen ka selles vallas iga päev uue õppija ja kogemuste saaja.

 

Kas olete kunagi kahetsenud, et astusite poliitikasse?

Ei, kahetseda pole põhjust, kuigi töö pole kergete killast ja sageli ei sõltu tulemus vaid sinu enda panusest. Kuna alustasin nn rohujuuretasandilt, st kohalikust omavalitsusest, siis on mul ilmselt lihtsam mõista eri tasandite seoseid. Samas meenutan alati heaga oma eelmisi ameteid ja inspireerivaid töökaaslasi, tean, et oskan teha veel mitmeid teisi töid. Seega ei arva ma, et oleksin elupõline poliitik.

 

Millest te unistate?

Mu unistused on mu pereliikmetes. Nende tervis, ettevõtmiste õnnestumine, head suhted ja üksteisele toetumine. Ja kui meie elamise paik on vaba ja kõigile inimestele eneseteostuseks võimalusi ja vajadusel tuge pakkuv Eesti, siis ongi kõik hästi.

 

Mida arvate Vaimupuu ajakirjast?

Vaimupuu on üks abiline, mis aitab pakkuda ja edendada eneseteostamise võimalusi. Tore, et nähakse väljakutseid pakkuva elu rõõmsamat poolt. Nii lihtne, isegi loomulik, oleks kurta või nuriseda, kuid lahenduste otsimine, kogemuste ja info jagamine on see, mis ärgitab aktiivne olema ja otsima väljapääsu vahel ka väga keerulisest olukorrast. Loodan, et Vaimupuu satub üha sagedamini ka nn mittesihtgrupi lugemislauale. Nii mõistame paremini, et vaimupuudega inimene on üks meie seast, ta võib olla igaüks meist. Soovin kõigile ajakirja tegijatele, kaastöölistele ja lugejatele rõõmsat meelt ja otsivat vaimu.

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA
Pahkla Camphilli külas tutvus Kaia sealsete elanike käsitööga – mesilasvahast küünaldega.
Kingi lähedastele ilu - kingi Vaimupuu kalender!
Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA
Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA
Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA
Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu ilmub üle kuu korraga nii paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2017
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
Ilu minu ümber. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

Palun tutvustage end! Oma lapsepõlve veetsin Järvamaal, Poaka külas Mul on kaks vanemat õde, noorem õde ja noorem vend

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused