REHABILITATSIOONIPLAANI HEAD JA VEAD

Miks on rehabilitatsiooniplaani tegemine liikumispuudega inimestele nii kallis? Kuidas suhtute olukorda, et selle tagajärjel kannatab teenuse kättesaadavus, eriti lastel? Kuidas olukorda leevendada?

Üldjuhul täisealine puudega inimene rehabilitatsiooniteenusele saamiseks tavapärast rehabilitatsiooniplaani enam ei vajagi, neile teeb esmase hindamise ja koostab tegevuskava Sotsiaalkindlustusameti (SKA) juhtumi-korraldaja, mistõttu teenuse kavandamine ja hindamine on varasemast vähem kulukas.

Kui rehabilitatsiooniplaani siiski vaja on, siis selle koostamiseks on kõigile erinevatele klientidele (sh liikumispuudega inimestele) ette nähtud aastane piirsumma, mille eest hindamist ja plaani koostamist maksimaalselt on võimalik teha. Hindamiseks ettenähtud piirsumma eesmärgiks on tagada, et liiga suur osa kliendi aastasest teenusmahust ei kuluks vaid plaani koostamisele. Kui suur osa etteantud limiidist rehabilitatsiooniplaani koostamisele tegelikult kulub, on väga individuaalne ja seda otsustab teenusepakkuja. Vastavalt 2017. aasta statistikale 
kulub liikumispuudega inimestel hindamisele ja plaani koostamisele võrreldes teiste puudegruppidega keskmisest vähem ning rehaplaani tegemise hinna tulemusena ei kannata teenuste kättesaadavus. Olgu märgitud, et just lastel on üldine rehabilitatsiooniteenuste aastalimiit suurem.

Miks osa psüühilise erivajadusega inimesi pääseb kohe rehabilitatsiooniplaanile ja osa peab pikalt ootama? Kuidas toimub rehabilitatsiooniplaanile pääsemine?

Eelmisel aastal likvideerisime SKA-s rehabilitatsiooniteenusele suunamise järjekorrad laste puhul ja selle aasta suvest ka kõigile täisealistele. Seega SKA enam kedagi järjekorda ei pane, vaid suunab koheselt teenusele.
Kuid ka varem pole psüühilise erivajadusega ega ka teiste inimeste sihtgrupi puhul eraldi eelisjärjekorda kellegi puhul kehtestatud.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul puuduvad reeglid eelisjärjekorra  pidamiseks, kõigi klientide taotlusi menetletakse taotluste esitamise järjekorras.  Kui inimene on saanud SKA-st otsuse, et ta vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni  teenust, siis on tal õigus minna ükskõik millise SKA lepingupartnerist  teenusepakkuja juurde plaani koostama ja teenust saama. Mõnede  teenuseosutajate juurde on pikad järjekorrad, mõnede juurde mitte. Praktikas on  välja kujunenud populaarsemad teenuseosutajad, kelle juurde teenuse  saamiseks peab klient pikalt järjekorras ootama, aga see on siis juba kliendi  valik, sest meil on ka teenuseosutajaid, kus järjekord on lühem või praktiliselt  puudub. Suunamisotsusega saab klient alati kaasa info talle sobivate  teenusepakkujate kohta (kes tegeleb selle grupiga, nt liikumispuudega  inimestega) ja SKA-st saab ka vajaliku info erinevate teenusepakkujate järjekorra  pikkuse kohta.

Kas ja kui palju rehabilitatsioonile lisarahastust tuli? Kui pikaks ajaks lisarahastust on?

2018. aastal on sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarves kasutada 2 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. 2019. aasta riigieelarve arutelud käivad praegu 
Riigikogus ning riigieelarvet koostades oli Vabariigi Valitsuse soov tagada  sotsiaalset rehabilitatsiooni vajavate inimeste kiirem teenusele jõudmine, st tõsta  ka teenuse hinda, et motiveerida teenuse osutajaid suuremas mahus  rehabilitatsiooniteenust pakkuma, et teenuseosutajate juures ei tekiks järjekordi.  Riigieelarve strateegia koostamisel on arvestatud rehabilitatsiooniteenusele  järgmiseks neljaks aastaks lisaraha arvestusega, mis peaks tagama tõrgeteta ja  järjekorrata teenuse osutamise.

Millised muudatused tulevad rehabilitatsioonile tulevikus?

Ministeerium ja SKA teevad tööd selle nimel, et tagada senisest parem teenusekorraldus. Käimas on erinevad katseprojektid, et parandada inimeste liikumist taastusravi, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni vahel. Mainitud arenduste tulemusel toimuvad muutused on siiski pikemaajalised. 2019. aastast suuri muutusi teenusekorralduses oodata ei ole. Jätkub SKA poolne teenusevajaduse hindamine, samuti saavad kliendid jätkuvalt ise valida, millise teenusepakkuja juurde pöörduda. Eesmärk on pakkuda teenust neile, kes seda vajavad, üha kiiremini.

Vaimupuu seisukoht:

• Rehabilitatsiooniplaani süsteem tuleks hoolega üle vaadata ning teha muudatused, et võimalikult palju raha läheks otse teenuse osutamiseks ning võimalikult vähe plaani koostamiseks ja haldamiseks.
• Rehabilitatsiooniplaani koostamine peab olema vastava profiiliga ametnike tööülesanne ning selle töö maksustamine peab käima vastavalt Avaliku teenistuse seadusele. Plaani koostamise kuludeks raha maha arvestamine erivajadusega inimese rehabilitatsiooniks eraldatud rahast on naeruväärne ja solvav.
• Teenust saades läheb tihti suurem osa rahast teenuse saaja majutuskuludeks, mitte teenuseks. Arvestades sihtgrupi keskmisest madalamat sissetulekut on see mõttetu raiskamine – võõras kallis voodis magamine ei ravi. Riik peaks leidma summad, millega kompenseerida teenuse saaja majutuskulud või kehtestada madal maksimumhind, mida teenuse osutaja võib majutuse eest küsida.

* Vaimupuu seisukoht on Vaimupuu toimetajate isiklik seisukoht, mis pole seotud ühegi poliitilise liikumise või erakonna ideedega.