Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
1. märtsil toimusid Eesti Vabariigi Riigikogu valimised. Üheks Vabaerakonna kandidaadiks, kes ka valituks osutus, oli Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Kolmanda prioriteedina toon välja inimsõbralikkuse kogu protsessis – inimeste jooksutamise vältimine, topelthindamiste välistamine, bürokraatia mittekasvatamine ning igakülgne ligipääs informatsioonile Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.
Kui valminud tulemus on hobi jaoks kodulehtede loomine kohe ära teha. Vaatasin ringi, et organisatsioonile kodulehe valmistamine kiiresti kui see on hästi tehtud põnevalt uue kodulehtede tegemine hästi loe lähemalt www.aara.ee asjalikelt tegijatelt mtü veebilehe tegemine on samavõrd toimetatav miks mitte ka kodulehtede valmistamine kui on asjatundlik. zero base cad

Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.

Vaimupuu, aprill 2015

1. märtsil toimusid Eesti Vabariigi Riigikogu valimised. Üheks Vabaerakonna kandidaadiks, kes ka valituks osutus, oli Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.
Monika Haukanõmm

Miks Sa otsustasid poliitikasse minna ja valimistel kandideerida?
Viimase nelja aastaga ei ole valitsus puuetega inimeste parema toimetuleku nimel mitte midagi teinud. Puuetega inimeste toetusi ega pensione pole tõstetud, teenuste standardeid pole kehtestatud, töövõimereform on poolik, hariduse kättesaadavus pole paranenud jne. Kulutusi sotsiaalkaitsele on hoopis vähendatud!
Olen aastaid puuetega inimesi julgustanud osalema nii kohalikul tasandil kui riigi poliitikas, sest asjad hakkavad muutuma siis, kui on inimesi, kes teemat südamega edendavad.


Miks kandideerisid just Vabaerakonna nimekirjas?
Suurparteid ei paiguta puuetega inimeste esindajaid sellistele positsioonidele, et isegi teoreetiliselt oleks võimalik pääseda Riigikokku, et olukorda mõjutada. Mina aga tahan teha reaalset tööd selle nimel, et iga inimene muutuks meie riigis väärtuslikuks.


Palun kirjelda oma tundeid, kui said teda, et pääsesid Riigikokku.
Loomulikult oli esimene reaktsioon tohutu rõõm ja elevus, kuid see asendus kiiresti ka ärevusega. See on tohutu vastutus teenida oma rahvast Riigikogus, et teenitud usaldus välja teenida.


Kas lahkud EPI Koja juhatuse esimehe kohalt?
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatus tegi mulle ettepaneku jätkata oma tööd juhatuses ning ma olen ka selleks oma nõusoleku andnud, sest seda võimaldab nii EPIKoja põhikiri kui ka Riigikogu liikme õigusi ja kohustusi reguleeriv seadusandlus. Seega jätkan ma vabatahtlikkuse alusel tööd EPIKoja juhatuses. Olen veendunud, et see on kasulik nii organisatsioonile kui minu tööle Riigikogus, sest nii saan parimal moel säilitada sidet reaalse eluga, olen paremini kursis puuetega inimeste muredega ja vajadustega ning teisalt saan hoida juhatust kursis riigis toimuvaga.


Mis sind Riigikogus ees ootavad?
Olen 17 aastat töötanud puuetega inimestega ning just see on valdkond, mis mind kõige rohkem paelub. Loodan, et mul on võimalik asuda tööle sotsiaalkomisjonis, sest seal on mul kõige rohkem võimalik rakendada oma teadmisi ja kogemusi. Usun, et iga Riigikogu liige saab olla kõige kasulikum oma rahvale, kui ta saab tegutseda valdkonnas, milles ta on ekspert – et otsuseid ei tee mitte elukutselised poliitikud, vaid valdkonna eksperdid koos nende inimestega, kelle elu puudutavaid küsimusi lahendatakse ja otsuseid langetatakse.
Enne oluliste küsimuste lahendamist on vaja saavutada sihtgrupiga ühine arusaam, kuidas kitsaskohti lahendada. Näiteks kriitika töövõimereformi pihta tuleb sellest, et eelnevalt oli otsustatud, kuhu tahetakse jõuda ja siis hakati ideed sihtgrupile selgitama ja nn „maha müüma“. Riik peab hakkama oma inimesi usaldama.


Mis on praegu puuetega inimeste suurimad mured Eestis?
Puue tähendab paljudel juhtudel vaesusesse langemist ning vajadust tulla toime väiksemate sissetulekutega. Puudega inimesed kogevad puude tõttu olulisi takistusi eri eluvaldkondades, nagu hariduse omandamine, tööturul osalemine, vabaaja tegevused, ligipääs informatsioonile jne, mis on eeltingimused vaesusest väljumisel. Seega on puue vaieldamatult üheks suurimaks sotsiaalseks riskiks.
Veelgi drastilisem on fakt, et iga neljas puudega laps elab absoluutses vaesuses. 2012. aastal elas absoluutses vaesuses üle veerandi (26,4%) ja suhtelises vaesuses üle kolmandiku (37,3%) puudega lastest, ületades selle näitajaga pea kolm korda kõikide laste absoluutse vaesuse määra. Võimuparteid kiidavad, et tõstsime universaalseid lastetoetusi 45 euroni kuus, samas puudega lapsed ja nende pered ei ole olnud riiklik prioriteet. Kahetsusväärselt pole aastaid leitud võimalust vaadata üle puuetega inimeste, sh puudega lapse toetusi.
Rahvusvahelisel tasandil hinnatakse inimeste abistamise taset riigi poolt tehtud sotsiaalkaitsekulutuste protsendi kaudu SKP-st. Kui Euroopa Liidus (27 liikmesriigi võrdluses) oli 2012. aastal sotsiaalkaitse kulutuste tase 29,5%, siis Eesti kulutused moodustasid samal ajal vaid 15,4% SKP-st, vähenedes aasta-aastalt (2009. aastal oli see 19,2%). Vähenemise fakt polegi iseenesest kõige suurem mure, sest oleme edukalt majandussurutisest väljunud ning inimesed ei vaja enam nii palju riigi abi, näiteks toimetulekutoetuste või töötutoetuse näol. Kuid tõeliselt muretsema paneb meie konkurentsitult Euroopa madalaim sotsiaalkaitse tase alates 2001. aastast, seda enam, et sotsiaalkaitsekulutuste ja inimeste subjektiivse heaolu (rahulolu) vahel on positiivne seos, st mida rohkem riik panustab sotsiaalkaitsesse, seda suurem on inimeste kindlus- ja turvatunne.


Mida teha, et puuetega inimeste elu läheks paremaks?
Eelkõige on vaja tõsta puuetega inimestele suunatud toetusi. Teiseks teemaks on toimetulekutoetus. Toimetulekupiir on 90 eurot kuus, samas kui elatusmiinimum on 205 eurot. Meie ettepanek on toimetulekupiir ja elatusmiinimum omavahel siduda ning muuta indekseeritavaks vastavalt elukalliduse tõusule. Kolmandaks tuleb tõsta tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 154 eurolt 500 eurole, mis võimaldaks enamiku pensioneist vabastada tulumaksust.
Kahjuks pole ette näha, et riigi rahalised tulud lähiaastatel oluliselt suureneksid, seega on vaja minna passiivsetelt toetustelt ja ebaefektiivsetelt teenustelt (nagu näiteks rehabilitatsiooni hindamine) üle puuet ennetavatele, aktiveerivatele ja toimetulekut toetavatele meetmetele.
Monika Haukanõmm on aastaid olnud EPI Koja juhatuse esimees. Nüüd saab ta oma kogemusi rakendada Riigikogus, et puuetega inimeste elu ka tegelikult paremaks muutuks. Hoiame talle ja tema ettevõtmistele pöialt!Kuidas peaks tegutsema, et olukord muutuks?
Kõigepealt peab alustama sotsiaalhoolekandeseaduse muudatustest, mis ütleb ära, mille eest ja mis mahus kohalikud omavalitsused on vastutavad, et töövõimereform käivituks ning puudega inimesed saaksid oma võimetekohaselt tööle rakenduda. Kui ei ole teenuseid, ei saa paljud raskema puudega inimesed tööle asuda, isegi kui töökoht on olemas. Teise prioriteedina on tööandjate motivatsiooni tõstmine puuetega inimeste tööle võtmiseks, sest just tööandjad on võtmetegur. Kolmanda prioriteedina toon välja inimsõbralikkuse kogu protsessis – inimeste jooksutamise vältimine, topelthindamiste välistamine, bürokraatia mittekasvatamine ning igakülgne ligipääs informatsioonile.

Vaimupuu fotokonkurss 2017
ILU MINU ÜMBER
Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.
Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.
Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu ilmub üle kuu korraga nii paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2017
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
Ilu minu ümber. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

Monika Haukanõmm: Riik peab

Monika Haukanõmm: Riik peab

Monika Haukanõmm Miks Sa otsustasid poliitikasse minna ja valimistel kandideerida? Viimase nelja aastaga ei ole valitsus puuetega inimeste parema toimetuleku nimel mitte midagi teinud Puuetega inimeste toetusi ega pensione pole tõstetud, teenuste standardeid pole kehtestatud, töövõimereform on poolik, hariduse kättesaadavus pole paranenud jne 1. märtsil toimusid Eesti Vabariigi Riigikogu valimised. Üheks Vabaerakonna kandidaadiks, kes ka valituks osutus, oli Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Monika Haukanõmm: Riik peab inimesi usaldama.

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused