Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel. Tallinna abilinnapea Betina Be¹kina nõunik Anne-Lii Päiv, Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubanduse ja teenuste talitluse nõunik Christman Roos, Helpificu projektijuht Kristina Amor, Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Tauno Asuja ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Juta Laimets Helpific annab riigile häid ideid
Uurisin hiljaaegu hobi jaoks veebilehe tegemine hästi peale hea vaist. Olen alatasa täheldanud veebilehe tegemine kaasaegselt ja see ei saa olla juhus selleks postitan siia efektiivse veebilehtede uuendamine kiiresti loe artiklit www.aara.ee milles on viidatud korralik kodulehe loomine kaasaegselt tasub vaeva kiiresti ära ning kui on veebilehtede koostamine optimeeritult saab kiiresti tööle. zero base cad

Helpific annab riigile häid ideid

Juuli 2019

Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel.

Helpific annab riigile häid ideid
Õhus on ainult head ideed.

12. juunil kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.

Üks kohtumise eesmärke oli arutada ka võimalusi, kuidas tuua sotsiaalhoolekandesse, kus valitseb tugev nn iseseisva elu teenuste (isiklik abistaja, transport, abi kodustes toimingutes) defitsiit, lisaressursse inimkapitali näol, ning kuidas saaksid töötud osaleda tööturul jagamismajanduse põhimõtete kohaselt ilma töötuskindlustusstaatust ning sellega kaasnevaid toetusi ja hüvitisi kaotamata.

Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.

Keiu Roosimägi peab oluliseks koostööd erinevate sektorite vahel, eesmärgiga kohandada teenused vastavalt kodanike uutele harjumustele ja vajadustele. „Kodanikud ei ole ega taha olla passiivsed tarbijad – erivajadusega inimesed koostöös kohalike omavalitsuste ning riigiga loovad andmeplatvorme, kus saavad kokku abivajajad ja abipakkujad. Digitehnoloogia kasutuselevõtt annab kodanikele tagasi nende hääle ja võimu ning seeläbi suureneb ka kodanike usaldus riigi vastu,” ütleb Roosimägi.

Infotehnoloogilisel ajastul on võimalik saada sotsiaalteenuseid mugavalt ja kiirelt, kombineerides tasulised ja vabatahtlikud teenused. Üheks digitaalse kultuuri märksõnaks on ka vaba turg teenuste osutamisel ja tarbimisel. Tehnoloogia areng võimaldab kokku viia tarbijad ja pakkujad ning soodustab turu tekkimist väga suurel skaalal. Paindlikud töövõimalused on olulised vähemkindlustatud ühiskonnagruppide jaoks (noored, püsiva töökohata inimesed, vanemaealised jne). Majandusele tervikuna tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, meelitades ligi ka neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud (liiga kõrge hind, ebamugav tarbida, toote/teenuse mittesobivus vms).

Digitaalsed platvormid võimaldavad saada teenust ja teavet kiiresti, mugavalt ning turvaliselt, on kohandatavad väheste piirangutega ning globaalselt kiiremini ja lihtsamini skaleeritavad kui nn offline lahendused.

Täna on erivajadusega inimestel nt isiklike abistajatega lepingulised suhted, kuid alternatiivseks lahenduseks on isiklik eelarve. „Ei ole vaja üle reguleerida erivajadusega inimese elu. Erivajadusega inimestel on õigus võtta vastu otsuseid ja kasutada oma isiklikku eelarvet vastavalt oma vajadustele - selles seisnebki iseseisvus,” rõhutab Roosimägi.

 

Helpificu kaks toodet on inimeselt inimesele lahendus ja kolmnurklahendus, milleks on Helpific Professional – uus funktsioon, mis aitab spetsialistidel luua tugivõrgustiku abivajajate, vaimse tervise häirega inimeste või eakate ümber. Milleks Helpific veel hea on? Omastehooldajad soovivad aeg-ajalt puhata ning veebiplatvormi kaudu on võimalik tellida paariks tunniks abistaja. Vahel on soov erivajadusega inimesel minna kontserdile, aga sotsiaaltöötaja ei tule kaasa, sest tema tööpäev on läbi.

 

Andmeplatvormide turvalisus on tagatud ID kaardiga autentimise süsteemi kaudu, platvormidel on võimalik teenuse osutajaid kommenteerida ja tagasisidestada. Kiire tagasisidestamine võimaldab platvormi omanikul disainida teenused vastavalt tarbija vajadustele, märkimisväärne roll on dialoogil teenuse ja selle kasutaja vahel. Seega on kodanikul võimalus teenuseid mõjutada ja parandada. Teenused on nähtavad, projekteerimis/disainiprotsess algab kasutajate vajadustest.

 

Digitaalse kultuuri võidukäiguks sotsiaalhoolekandes on vajalikud sotsiaalsed, poliitilised ja seadusandlikud muudatused. Strateegiline koostöö hõlmab sidusust erinevate organisatsioonide vahel ning arutelusid töörühmades.

 

Helpific on veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadusega inimesed ja eakad saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või  tasulisi teenuseid. Helpific on inimeselt  inimesele lahendus, aidates luua tugevamaid kogukondi. Helpific on saanud alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”). Publikulemmikuks valitud veebiplatvorm Helpific toob sotsiaalvaldkonda uuenduslikke ning mugavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)  lahendusi, et muuta erivajadusega inimeste ning eakate elu kergemaks ja võimaldada  paremat toimetulekut.

Helpific annab riigile häid ideid
Tallinna abilinnapea Betina Be¹kina nõunik Anne-Lii Päiv, Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubanduse ja teenuste talitluse nõunik Christman Roos, Helpificu projektijuht Kristina Amor, Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Tauno Asuja ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Juta Laimets.

Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid
Helpific annab riigile häid ideid

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu Ajakiri ilmub neli korda aastas paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2018
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
MINU EESTI. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

Helpific annab riigile häid

Helpific annab riigile häid

Õhus on ainult head ideed 12 Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel.

Helpific annab riigile häid ideid

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused