Telli ajakiri      Toeta      Kontakt      
Ahti Laoväli on muheda olekuga noormees, kel soengus kukla peal väike „saba“. Igapäevaselt käib ta Vahtra Tugikeskuses ja võõras silm ei pruugi märgatagi, et Ahti natuke teistsugune on. Vanema vennaga Riia loomaaias AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
Paljud tuttavad on soovitanud paarileheküljelise kodulehtede koostamine mainimas ühte valdkonda. Mõistusega võttes on paari lehega veebilehtede valmistus sest avaldamiseks sobib hästi lisaks ka kodulehe loomine kaasaegselt lihtsate kodulehtede valmistamine viidatud lehel on kodulehtede tegemine asjatundjatelt ja paljude aspektide poolest aga lisavõimalustega tervikliku kodulehe arendamine on samuti kaasaegne. zero base cad

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI

Fotod: Tiina Azojan, märts 2017

Ahti Laoväli on muheda olekuga noormees, kel soengus kukla peal väike „saba“. Igapäevaselt käib ta Vahtra Tugikeskuses ja võõras silm ei pruugi märgatagi, et Ahti natuke teistsugune on.

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
Ahti ja tema ema Helmi

Ahti sündis 1975. aasta aprillis suure pere pesamunana – tal on neli vanemat venda ja üks õde.

„Selle perega oli meil niimoodi, et „minu“ lapsed, „sinu“ lapsed ja Ahti oli „meie“ laps,“ räägib Ahti ema Helmi Laoväli. Tänapäeval nimetatakse sellist peret kärgpereks. Kui Ahti kooli läks, oli aeg, kus kõik pere kuus last korraga koolis käisid.

 

Tollal elasid nad Kunda linna lähedal ja Ahti vaimset mahajäämust ei pannud keegi algul tähele. Teiste lastega sai Ahti hästi läbi, aga tähed ja numbrid ei tahtnud enne kooli kuidagi pähe jääda. Ka klotsid läksid tihtipeale valesti, aga vanemad arvasid, et lapse asi – küll koolis teistele järele jõuab ja asjadele pihta hakkab saama. Aga ei hakanud.

 

Neli aastat esimeses klassis

Kunda Keskkoolis taheti Ahtit komisjoni otsusega õpiraskustega laste kooli saata, aga Helmi oli vastu. Uus kool oleks tähendanud internaadis elamist, aga Ahti oli ju alles väike. Kavalusega viilis Helmi komisjoni ette minekust eemale ja Ahti õppis ka teise aasta esimeses klassis. Koolis pidi ju käima ja ilma komisjoni otsuseta ei saanud teda teise kooli saata.

Kolmandal aastal suunati Ahti Vaeküla eriinternaatkooli. Ka seal käis Ahti kaks aastat esimeses klassis.

 

„Igavene häda ja rist oli selle koolis käimisega,“ meenutab Helmi. Kundast tuli sõita esmaspäeva hommikul 25 kilomeetrit Rakverre, seal oli Vaeküla kooli buss vastas. Reedel tõi buss õpilased ja õpetajad taas Rakverre, kust igaüks oma koju läks. Kui Ahti õde hakkas käima Rakvere Pedagoogikakoolis, sõitis tema Ahtiga Rakverre. Reedeti käis ema Ahtil Rakveres vastas – soojemal ajal mootorrattaga, talvel autoga.

 

Kõige paremini läks Ahtil kehalise kasvatuse tunnis, aga tähed ja numbrid Ahtile meeldima ei hakanudki. Helmi usub, et tänapäeval leitaks kindlasti ka Ahti-sugusele poisile koolis rakendust, aga nõukogude ajal soovitati vanematel poiss koju jätta.

„Füüsiliselt oli ta ju terve, midagi oleks ta saanud ju ikka teha,“ on Helmil siiamaani kahju, et Ahtil koolitee pooleli jäi.

 

Rapla ja Vahtra Tugikeskus

Kui Helmi ema vanemaks jäi, kolisid Ahti vanemad Raplasse. Ühiselt osteti siia maja ja Helmi ei kahetse: „Seal Kunda külje all hakkas ju kõik allamäge minema, kui kolhoosid lagunesid!“

 

Et Ahti niisama kodus ei istuks, otsisid vanemad talle tegevust puuetega inimeste ühingus, koos käidi laagrites ja mujal. Vanemad innustasid teda sportima ning Ahti on kergejõustikuvõistlustelt aastate jooksul palju medaleid koju toonud.

Ahti igapäevaelu muutus, kui 2003. aastal loodi Vahtra Tugikeskus. Nagu paljud omataolised, sündis ka see tänu lastevanematele, kes ei tahtnud, et nende vaimupuudega lapsed pärast kooli niisama logelema jääksid. Oli vaja kooskäimise kohta, et noored saaksid omavahel suhelda ja uusi oskusi omandada. Üks neist aktiivseist lastevanemaist oli Helmi.

 

Aasta hiljem läks asi tõsisemalt käima, kui saadi kasutusse üks Vahtra tänava eramaja. Seal oli ruumi kõige jaoks – oli saal, kus tantsida, toad käsitöö tegemiseks ning poisid leidsid tegevust õues. Praegu käiakse koos Rapla Kultuurikeskuse maja ühes tiivas, kus Vahtra Tugikeskuse kasutada on kaks pisikest tuba ja köök, kus ühiselt süüa valmistatakse. Tantsimiseks ja ürituste läbiviimiseks saavad nad kasutada Rapla Kultuurikeskuse saali. Tulevikus on lootus saada paremad ruumid uude Rapla Hooldekeskusesse, mille ehitamise algust paljud raplakad pikisilmi ootavad.

 

Vahtra Tugikeskus on üle Eesti tuntud oma iga-aastase üritusega „Vahtra „Tantsud tähtedega““, kus kohalikud omavalitsuse, kultuuri- ja ärimaailma esindajad tantsivad Vahtra Tugikeskuse noortega. Ahti on seal alati kaasa löönud ning häid kohti saanud.

 

Helmi leiab, et Vahtra Tugikeskus on Ahtile väga hästi mõjunud. Ka kodus on hakanud ta soovitama, mis toitu võiks järgmisena teha. Varem seda polnud. Oma arvamus on tal nii riietumise kui tantsimise osas.

Ahti soengut ehib „saba“ kuklal. Kui sellised soengud üle kümne aasta tagasi moodi tulid, tahtis Ahti endale samuti sellist, siiamaani ei raatsi ta sellest loobuda. Emal lubab ta seda vaid kärpida, mitte ära lõigata.

 

Viimati üllatas Ahti Helmit sügisel, Rapla Hooldekodu 20. sünnipäevapeol. Seal oli kohal DJ, mängiti diskomuusikat. „Seda tantsu sina ei taipa, ma lähen võtan Mari tantsima,“ oli Ahti Helmile öelnud. Mariga meeldib Ahtile kõige rohkem tantsida ja diskomuusika on tema lemmik – siis ei pea tantsupõrandalt ära tulema, saab tantsida nii kaua, kui tahad.

 

Praegused tegemised

Ka praegu ei tunne Ahti lugemise ja kirjutamise vastu mingit huvi. Oma sügava vaimupuudega on ta 100% töövõimetu ja teda töövõimereform ei puuduta. Kodused tööd aga saab kenasti tehtud, kui suunata. „Siis teeb ta kõik õigesti, kui ülesanded ühekaupa ette öelda,“ räägib Helmi. „Talle tuleb kõike aeglaselt ja selgelt öelda.“ Eriti hästi tulevad Ahtil välja tööd, kus on jõudu tarvis.

„Ahtile meeldivad musklis mehed,“ räägib Helmi. „Neid ta alati vaatab, telekast ja arvutist, ja proovib ise ka sinnapoole.“

 

Ahti käib abis oma tuttaval Voval, kel on liikumispuue. Tugev Ahti aitab sajakilose mehe trepist üles ja alla, teeb tema eest jõudu ja liikumist nõudvaid töid. Vova aitab Ahtit oma nõuannetega. Koos käiakse palju ringi, mitu korda on isegi rongiga Tallinnas käidud.

 

Väga edukas on Ahti boccia-mängus. See on värviliste pallidega mäng, kus väga oluline on täpsus ja keskendumine.

Kodus on Ahtil oma tuba ja kaks televiisorit. Üks on mängude jaoks, teist vaatab ta niisama. Ahtil on ka DVD-mängija ja kõik „Vahtra „Tantsud tähtedega““ DVD-d, neid ta vaatab tihti ja näitab ka emale.

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
Ahti 8-kuuselt.
AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
10-aastaselt vanematega nääride ajal.
AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
Vanema vennaga Riia loomaaias.
Vaimupuu fotokonkurss 2017
ILU MINU ÜMBER
AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI
AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI

Ajakirja tellimine
Ajakiri Vaimupuu ilmub üle kuu korraga nii paberil kui ka kodulehel.
Tellimiseks saada toimetusele e-mail. Loe ajakirja tellimisest lähemalt siin

Fotokonkurss 2017
Ajakiri Vaimupuu ootab vaimupuudega inimestelt fotokonkursile pilte teemal
Ilu minu ümber. Võistlustööd saada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi kohta edasi.

Toeta avaldamist
Ajakiri saab ilmuda vaid tänu tublidele toetajatele. Hea kui sul ja sinu firmal on võimalik ajakirja toetada. Loe täpsemalt edasi, kuidas toetada.

 Ajakirja toimetus
MTÜ Vaimupuu, reg.nr. 80334123,
Muhu 9-64, Tallinn 13912
E-mail:
Tel 55 63 4449, Saada sõnum siin

Veebilehe loomine aara.ee

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK

Ahti ja tema ema Helmi Ahti sündis 1975 aasta aprillis suure pere pesamunana – tal on neli vanemat venda ja üks õde Ahti Laoväli on muheda olekuga noormees, kel soengus kukla peal väike „saba“. Igapäevaselt käib ta Vahtra Tugikeskuses ja võõras silm ei pruugi märgatagi, et Ahti natuke teistsugune on.

AHTI LAOVÄLI - SPORTLIK TANTSULÕVI

www.vaimupuu.ee © 2015 MTÜ Vaimupuu » Ajakirja väljaandmine ja üritused